Sääsed on kohal!

Elu24
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sääsk
Sääsk Foto: Toomas Huik/Postimees

Soojade õhtute saabumisega on tagasi ka sääsed. Rakverest on tulnud esimesi signaale, kuidas sääsed eilse õhtu põrguks muutsid. 

Postimees.ee-le kirjutas Kadri Rakverest: «Kuna eile oli soe õhtu siis, otsustasime sõbrannaga aeda istuma minna. Kui me aiatoolile istusime ilmusid ootamatud külalised, sääsed. Mõni hetk hiljem oli õhk nende parvedest paks ja olukord oli muutunud väljakannatamatuks. Meil ei jäänud muud üle, kui pidime tuppa minema. Eilne sääskede nahaalsus ei jäänud alla eelmise aasta tasemele, pigem olid nad veel julmemad.» Kadri lisas kirjas, et täna õhtuks on nad varunud hulgaliselt sääsetõrje vahendeid.
 

Maaülikooli professor Urmas Tartes selgitas eelmise aasta kevadel Postimehele, et kui loota  sääskede valmikute arvukuse looduslikule vähenemisele, siis selleks oleks vaja tunniajast hästi tugevat paduvihma ja soovitavalt koos rahega. «Siis võivad neist päris paljud hukka saada. Sest kui üks suur vihmapiisk sääsele vastu tuleb, see lööb ta tõenäoliselt maha ja rahetera seda enam.»

Tartes sõnas, et sääskede tüütust kammitseb tublisti ka tugev tuul.Teine tõhus looduslik hävitaja oleks põud.

Tartes lisas, et sääsed lendavad väga vähe ringi ning tegutsevad lähedal samale lombile, kus nad kunagi vastsena kasvasid. Sääskede lennuraadius on umbes paarsada meetrit. Aga kui tuul sääsed kodukohast eemale kannab, siis õnnetuks see neid ei muuda.
 

Verd imevad sääsed kuuluvad kõik kahetiivaliste seltsi pistesääsklaste sugukonda. Eesti looduses on kokku loetud 30 liiki pistesääski. Paljud pistesääsed toituvad taimemahlast, suur hulk aga imevad selgroogsete loomade – lindude ja imetajate verd. Inimese naha sisse iminokka puurima võivad tulla hallasääsed, linnusääsed, soomussääsed, metsasääsed ja laulusääsed.

Verd imema tulevad üksnes emased sääsed – verest saadavad toitained on vajalikud sääsemunade arenemiseks. Teist nii kontsentreeritud valgu- ja energiaallikat kui loomade ja inimeste veri, looduses ei leidu. Enamikul sääseliikidel ei hakka sugurakud ilma verd söömata üldse arenema.

Sääsed orienteeruvad saagi leidmisel põhiliselt süsihappegaasi lõhna järgi. Juba mõnekümne meetri kauguselt suudavad nad õhus ära tunda püsisoojaste loomade poolt välja hingatud süsihappegaasi jälgi ning lennata ohvrini. Kui sääsk on jõudnud ohvrile lähemale, orienteerub ta soojuskiirguse ja niiskuse järgi. Vahetus läheduses, mõne meetri kauguselt, kasutavad sääsed nägemismeelt.

Ainuke sääsevaikne aeg looduses on hilissügisest varakevadeni. Ööpäeva keskmine temperatuur peab olema 8-9 kraadi – siis muutuvad sääsed aktiivseks.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles