Haigla tekitatud segadus ajas lapse kaotanud ema ahastusse: ma olen niivõrd vaene, et mul ei ole poja matmiseks raha

Elundidoonorluse telgitagused Foto: Kaader «Kuuuurijast»

Enda lapse kaotamine on juba väga ränk, aga kui ema peab pärast poja surma muretsema selle eest, kuidas ta haiglast lapse kätte saab ja mis rahade eest ta poja maha matab, siis see võib iga inimese lõplikult murda.

«Kuuuurija» saatejuht Katrin Lust tegi intervjuu naisega, kes kaotas enda poja ajus lõhkenud tsüsti tõttu. 26-aastase poja Johannese kaotanud Sirje Kriisa pidi natuke aega pärast poja surma otsustama, kas hakkab ta elundidoonoriks. Johannes toimetati 3. jaanuaril Ida-Viru Keskhaiglast, kus ta päev varem suri, Tartusse, kus pidi toimuma tema elundite eemaldamine. Aga Tartu Ülikooli kliinikumist otsustati, et poiss ei sobi doonoriks, kuna tema organid on nii haige.

Sirje lootis pärast seda, et ta saab poja surnukeha tagasi, et saaks ta maha matta, aga kõnet Tartust, millega talle oleks poeg tagasi antud, ei tulnud. 

Aga mis pärast seda juhtus, oli kohutav.

Selle asemel helistati talle ja öeldi, et arstid olid uuesti kokku tulnud ja avastanud, et kolm Johannese organit on siiski siirdamiskõlbulikud. Ja kõige hullem: kolm tema organit oli juba eemaldatud ja välismaale viidud.

Haigla lisas ka, et kui Sirje tahab poega tagasi saada, siis ta peab maksma transpordikulud ja viie päeva külmkambritasud. Sirje ei osanud öelda muud, et tal pole raha, et poeg tagasi saada ega ka teda maha matta.

Lisaks oli ka poisi surnukeha justkui kadunud. Kui Sirje püüdis välja selgitada, kus tema poeg on, siis ei osanud paljud inimesed talle öelda, kus poiss on.

Dr. Veronika Reinhard rääkis hiljem, et ei oska öelda, milles segadus võis tekkida, aga nende reegel on, et kui inimene tuleb neile elundidoonoriks, siis ei pea lähedase kaotanud inimene mitte midagi maksma. Kliinikum maksab transpordi ja külmkambri kulud ise.

«Ma olen niivõrd vaene ema, et mul ei ole isegi raha, et enda poeg maha matta,» ütles Sirje saates.

Aga üks küsimus jäi veel: miks öeldi Sirjele alguses, et tema poja elundid ei sobi siirdamiseks? Dr. Reinhard kommenteeris, et arst, kes oli Sirjega rääkinud, oli noor ja eksis edastatud informatsiooniga. Dr. Reinhardi kohaselt oli Sirjega rääkinud arst kommunikatsiooni käigus eksinud ja andnud emale eksliku infot. See info oli ema ahastusse ajanud ning naine oleks peaaegu loobunud püüdlustest poeg tagasi saada.

Aga siis võeti Sirjega taaskord ühendust ja räägiti talle eksimus ära. Naise ees vabandati ja talle kinnitati, et Johannes aitas pärast surma enda maksa, südame ja neerudega vähemalt nelja inimest.

Lisaks võttis kohalik matusebüroo naisega ühendust ja aitas tal Johannese maha matta.