Video: kuidas Hitler ja ta jüngrid jõule tähistasid, asendades jõuluvana Odiniga

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hitler ja natsid jõule tähistamas
Hitler ja natsid jõule tähistamas Foto: Rights Managed/Mary Evans Picture Library/Scanpix

Briti meedia teatel leiti hiljuti Saksamaa arhiivist film, millel on näha diktaator Adolf Hitlerit ja natsipartei juhtivliikmeid jõule tähistasmas.

Selles on ka kaadrid, millel heatujuline Hitler naerab kaaslaste naljade peale ning mängib laste ja oma koera Blondiga, olles Baieris Berghofi lossis.

Filmiajaloolaste sõnul on filmis olevad kaadrid pärit ajavahemikust 1933 - 1944, olles samas propaganda.

Hitler ja natsid jõule tähistamas
Hitler ja natsid jõule tähistamas Foto: TopFoto.co.uk/TopFoto.co.uk/Scanpix

Filmis on lisaks Hitlerile näha ka Saksa õhuväe Luftwaffe juhti ja Ida-Preisimaa peaministrit Hermann Göringut ning propagandaministrit Josef Goebbelsit koos oma suure perega jõule tähistamas.  Magda ja Joseph Goebbelsil oli kuus last.

Natsi-Saksa propagandajuht Joseph Goebbels.
Natsi-Saksa propagandajuht Joseph Goebbels. Foto: Scanpix/AP

1940. aasta jõulude ajal tehtud kaadritel on näha, kuidas Goebbels jagab oma lastele ja teistele lastele kinke ning paneb ühele lapsele saksa sõjaväekiivri pähe.

Goebbels on neil kaadritel kui hea pereisa, kes hoolitseb laste eest, kuid samas oli ta juutide hävitusplaani looja.

Natsid viisid võimule saades Saksamaal sisse mitmeid muudatusi, mis puudutasid pühasid, kuid jõuludest nad siiski ei loobunud, küll aga panid nad sellesse palju oma ideoloogiat ja propagandat.

Hitlerile kingiti 1940. aasta jõuludeks puust kotkas
Hitlerile kingiti 1940. aasta jõuludeks puust kotkas Foto: akg-images/akg-images/Scanpix

Natsidele ei meeldinud, et jõulude keskne teema on jeesuslapse sünd, sest tegemist oli juudiga, selle tõttu pöördusid nad paganliku aja ning germaani hõimude uskumuste ja jumalate poole.

Taaveti täht
Taaveti täht Foto: Caro / Sorge/Caro / Sorge/Scanpix

Natsid teatasid, et talvist pööripäeva on tähistatud kaua aega enne Jeesust ja seega tuleb sakslastel aasta kõige pimedamal ajal tähistada just seda.

Jeesuslaps
Jeesuslaps Foto: P Deliss / GODONG/picture-alliance / Godong/Scapix

Mis puudutab aga Püha Nikolausi ehk jõuluvana, siis leidsid natsid, et valge habemega kinke jagav mees on tegelikult germaani jumal Odin, kes teab alati, millised lapsed on head ja millised pahad.

Odin
Odin Foto: /©The Image Works / TopFoto/Scanpix

Lisati, et Odin on Hitleri parem käsi, kes aitab Saksa riigi ja selle kodanikud aina paremale elujärjele.

Odin 18. sajandi raamatuillustratsioonis
Odin 18. sajandi raamatuillustratsioonis Foto: Rights Managed/IBL Bildbyra / Mary Evans/Scanpix

Veel muudeti ka populaarsete jõululaulude sõnu, et need vastaksid natside ideoloogiale. Üks neist lauludest oli «Püha öö», milles mitmed sõnad asendati Hitleri ja natsiideoloogiale omaste sõnadega.

Hitler ja natsid jõule tähistamas
Hitler ja natsid jõule tähistamas Foto: akg-images/akg-images/Scanpix

Natside ajastul ei tohtinud kuuse tippu panna tähte, kuna see viitas juutide Taaveti tähele või kummunimsi sümbolile, tuli panna kas haakrist, Hitleri pilt või midagi muud natsidele viitavat.

Natsiajastu Saksamaal toodeti jõuluehteid, mis olid sõjamasinate, tankide ja relvade kujulised. Isegi piparkoogid tehti haakristi kujulised.

Haakrist Hamburgis.
Haakrist Hamburgis. Foto: Christian Charisius/AP/Scanpix
Natsiajastu kuuseehted
Natsiajastu kuuseehted Foto: STEFAN PUCHNER/AFP/SCANPIX
Natsiajastu kuuseehted
Natsiajastu kuuseehted Foto: STEFAN PUCHNER/AFP/SCANPIX

Natsid tegid küll jõulud ümber, kuid see ei jäänud kestma.

Mänguasjade valmistamine Saksamaal enne 1938. aasta jõule
Mänguasjade valmistamine Saksamaal enne 1938. aasta jõule Foto: Berliner Verlag/Archiv/picture alliance / ZB/Scanpix
Natsipartei noorteorganisatsiooni esindaja valmistamas enne 1940. aasta jõule mänguasju
Natsipartei noorteorganisatsiooni esindaja valmistamas enne 1940. aasta jõule mänguasju Foto: Berliner Verlag/Archiv/picture alliance / ZB/Scanpix

Odin (muinasgermaani Wodan või Wotan, ka Othinn, Oden või Woden) on germaanlaste raua- ja viikingiaegne jumal.

Nimi Odin on seotud germaani algkeele sõnaga wodeno/wodono, mis on «raevutsev, metsik, hullunud, ekstaasis». Varases germaani mütoloogias oli Wotan surnute hingede juht, surma, poeesia ja ennustamise jumal.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles