Video: kahe aasta taguses Pariisi terrorirünnakus ellujäänu: tunnen seni vere lõhna ja kuulen džihadistide hüüdeid

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
13. novembril 2017 möödub kaks aastat Pariisi terrorirünnakutest
13. novembril 2017 möödub kaks aastat Pariisi terrorirünnakutest Foto: Christophe Petit Tesson/AP/Scanpix

Kaks aastat tagasi, 13. novembril 2015 panid äärmusislamistid Prantsusmaa pealinna mitmes paigas, kaasa arvatud Bataclani kontserdimajas ja Stad de France’i staadioni juures toime rünnakud, milles hukkus 130 ja sai vigastada 413 inimest.

Üks rünnakus ellujäänu, Sophie Parra rääkis nüüd Prantsuse meediale, kuidas see rünnak ta elu mõjutas ja milliseks ta elu on kujunenud.

Sophie Parra
Sophie Parra Foto: Kuvatõmmis/Youtube

Rünnakud algasid 13. novembril 2015 pärast kella 21.00 kohaliku aja järgi. Rünnati mitut paika umbes kümneminutiliste vahedega.

Kahe aasta tagustes Pariisi terrorirünnakutes hukkunute mälestamine
Kahe aasta tagustes Pariisi terrorirünnakutes hukkunute mälestamine Foto: MICHEL EULER/AP/Scanpix

Prantsuse politsei ja Europoli teatel oli Pariisi rünnak ohvrite arvu poolest seni suurim rünnak Euroopas.

33-aastane Sophie Parra meenutas, et ta oli rünnaku ajal Bataclani kontserdimajas USA bändi Eagles of  Death Metal kontserdil, seda oli kuulamas üle 1500 inimese ning kontsert oli välja müüdud.

Kontserti ründas neli terroristi, kes avasid saalis kuulajate pihta tule. Parra sai kaks kuuli, kuid ta jäi ellu, kuna elutähtsad organid vigastada ei saanud.

Bataclani kontserdil kaotas elu 89 inimest.

Parra sõnul jättis tulistamine temasse sügava trauma, mille jäljed ei ole seni kadunud.

«Viimased kaks aastat on mu elu olnud kaos. Vajan seni pidevalt psühhiaatri abi. Nüüd külastan juba kaheksandat psühhiaatrit, sest eelmised ei osanud mind aidata. Kaks esimest määrasid mulle rahusteid ja depressiooniravimeid, need muutsid mind loiuks, kuid ei võtnud ära ärevust ega hirmu,» sõnas prantslanna.

Parra sõnul näeb ta seni nii unes kui päevasel ajal kujutluspiltidena juhtunut.

Prantslased mälestamas 13. novembril 2015 hukkunuid
Prantslased mälestamas 13. novembril 2015 hukkunuid Foto: PHILIPPE WOJAZER/REUTERS/SCANPIX

«Juhtumist on möödunud kaks aastat, kuid üha enam detaile tuleb mulle meelde. See toob pisarad silmi. Tunnen ninas ikka vere lõhna ja kuulen džihadistide karjumist, et nad maksavad meile Iraagi ja Süüria eest kätte. Ründajad ei ole enam nii selgepiirilised, nad on hakanud hajuma, ma ei mäleta nende nägusid, kuid nende tegevus on üha detailsem. Ma ei taha neid mäletada, kuid mäletan,» jätkas Parra.

Parra sõnul mõjutab kahe aasta tagune traumaatiline kogemus ta igapäevaelu. Ta ei julge enam kasutada metrood ega ka Pariisi-lähedasi ronge.

«Ma ei külasta enam kinosid ega teatreid ning kui olen mingil sündmusel või etendusel, siis hoian end väljapääsu lähedale. Olen kogu aeg valvel, et kas kuskil võib midagi elu ohustavat toimuda. Mu meeles mõlgub kogu aeg, et äkki toimub rünnak,» lausus Parra oma hirmude kohta.

Prantsuse psühhiaatrid, psühholoogid ja ajaloolased lõid uurimisrühma, mis tegeleb Pariisi rünnakutes nii kehaliselt kui vaimselt vigastada saanutega. Programm kestab 12 aastat ja selle aja jooksul jälgitakse, kuidas kannatanud eluga toime tulevad ning mis neid vaevab.

Lisaks uuritakse seda, kuidas  negatiivses ajaloolises sündmuses kannatanud juhtumisse suhtuvad ja enda jaoks seda lahti selgitavad.

«Oleme teinud juba 934 videot, millel on 1450 intervjuud. Jätkame sellist uurimstööd, et saada aru, kuidas see sündmus inimesi mõjutas,» sõnas ajaloolane Denis Peschanski.

Uurijate sõnul on Pariisi terrorirünnakus ellujäänutel posttraumaatiline stress, millest ülesaamine võib kesta aastaid. Paranemisprotsessis tulevad meeled mitmed seigad, mida nad rünnaku ajal kogesid ning nad elavad neid uuesti läbi.

«Kui ma saakisn selle sündmuse enda elust välja lõigata, siis ma teeksin nii,» sõnas Sophie Parra.

Bataclani kontserdimaja avati taas 12. novembril 2016 ning esimesena esines seal Sting.

Pariisi Bataclani kontserdimaja avas taas uksed 12. novembril 2016 Stingi kontserdiga
Pariisi Bataclani kontserdimaja avas taas uksed 12. novembril 2016 Stingi kontserdiga Foto: Boris Allin/AP/Scanpix

Pariisi rünnakud panid toime kaheksa isikut, kes kasutasid ründamisel nii relvi kui pommivöösid. Äärmusrühmitus Islamiriik võttis juhtunus vastutuse.

13. novembril 2015 hukkunute mälestamine
13. novembril 2015 hukkunute mälestamine Foto: BENOIT TESSIER/REUTERS/SCANPIX
Pariisi restoranides Le Carillon ja Le Petit Cambodge hukkunute mälestustahvel
Pariisi restoranides Le Carillon ja Le Petit Cambodge hukkunute mälestustahvel Foto: Gonzalo Fuentes/Reuters/Scanpix
Pariis moto ladina keeles «Fluctuat Nec Mergitur» (Kõigub, kuid ei upu)
Pariis moto ladina keeles «Fluctuat Nec Mergitur» (Kõigub, kuid ei upu) Foto: BENOIT TESSIER/REUTERS/SCANPIX
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles