Video: mis juhtub kui Päike järsku kustub?

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päike
Päike Foto: NASA/KINETIKON PICTURES/NYT/Scanpix

Youtube’i videos selgitatakse, mis juhtub siis kui meie süsteemi täht Päike järsku kustub ja millist mõju see avaldab meie planeedile.

Päike on meie planeedile lähim täht, mille valgus ja soojus jõuab Maani kaheksa minutiga ning tänu Päikesele on elu Maal üldse võimalik.

Euroopa Kosmoseagentuuri joonistus meie päikesesüsteemist / Reuters/AFP/AP/SCANPIX
Euroopa Kosmoseagentuuri joonistus meie päikesesüsteemist / Reuters/AFP/AP/SCANPIX Foto: Reuters/AFP/AP/ScanPix

Päikesevalgus ja soojus võimaldab Maal elada erinevatel organismidel alates mikroorganismidest kuni inimeseni. Taimed toodavad hapnikku, mis on elu üks eeldusi.

Mis juhtub, kui Päike ootamatult kustub? Kindlasti on pime, kuid kuna ei ole enam soojust, siis ka külm.

Kui kaua säilib meie planeedil elu kui Päikest enam ei ole? Kuna inimkond ei ole varem midagi sellist kogenud, siis ei tea ka kõige targemad teadlased täpselt, mis juhtub, kuid teooria kohaselt muutub meie planeet mingi aja jooksul eluks kõlbmatuks.

Kui teistel meie süsteemi planeetidel ja kaugemal oleks elu, siis ei saaks sealsed olendid meie saatusest kohe teada, vaid märgatavalt hiljem. 

Paar näidet: kui sina elad Maal ja su sõber Marsil, siis vastavalt Maa ja Marsi asendile kulub kontakti jõudmine Marsilt Maale keskmiselt 30 minutit.

Kui näiteks 65 miljoni valgusaasta kaugusel on mingi planeet, kus on intelligentseid olendeid, siis nemad näevad meie planeedi kohta seda, mis toimus Maal 65 miljonit aastat tagasi ehk tegemist on ajaga, mil hiidsisalikud välja surid.

Hiidsisalikud
Hiidsisalikud Foto: General/Scanpix

Päikesevalgusel, mis peegeldub Maalt, kulub 65 miljonit aastat, et see jõuaks nende väga kaugel asuvate olenditeni. Põhjus selles, et universumis ei liigu mitte mingi asi kiiremini kui valgus.

Kui Päike kaob, siis saavad Maal elavad inimesed sellest teada kaheksa minutit hiljem, sest just niikaua kulub päikesevalgusel Maale jõudmiseks. Pilkane pimedus näitab, et Päikest enam ei ole ja päikesepaneelidega ei ole midagi teha.

Maa piirkondades, kus Päikese kustumise ajal on öö, ei pruugita seda nii kiiresti märgata kui paikades, kus oli päev. Kuna Päike ei valgusta enam Kuud, siis ei ole Kuud näha, sama kehtib ka teiste planeetide kohta.

Täiskuu
Täiskuu Foto: Vladimir Smirnov/Vladimir Smirnov/TASS/Scanpix

Maalt on näha ainult väga kaugeid tähti.

Kuna Päikeset enam ei ole, siis ei toimu fotosünteesi ja taimed ei suuda toota eluks vajalikku hapnikku. Teooria kohaselt peaks hapnikku siiski jätkuma veel 1000 aastaks.

Taimestik
Taimestik Foto: Frans Lanting/picture alliance / Frans Lanting/Scanpix

Kuid valguse puudumisest suuremaks probleemiks võib osutuda soojuse puudumine, kuna temperatuurid langevad järsult ja Maa jahtub, kattudes lume ja jääga. Juba esimese nädalaga, mil Päikest ei ole, langeb temperatuur null kraadini. Kuna inimesed oskavad ja saavad tuld teha, siis paar esimesed kuud elatakse mingil viisil üle. Kuid esimese aasta lõpul ilma Päikeseta on nii külm, et elu on võimalik vaid meie planeedi pinnases, sest mida lähemal Maa tuumale ollakse, seda soojem on. Isegi siis, kui Maa pinnasekihid on läbi külmunud, on meie planeedi sees ikka kuum.

Jää ja lumi
Jää ja lumi Foto: Frans Lanting/picture alliance / Frans Lanting/Scanpix

Inimkond jääb ellu vaid juhul kui lahkub Maalt ja leiab uue eluks sobiva planeedi.

Probleeme tekitab ka ookeanide külmumine, muutes need hiiglaslikeks liuväljadeks. Teooria kohaselt on ookeanide põhjas siiski vett, sest seal soojendab seda Maa tuum, mis koosneb raua ja nikli sulamist.

Merejää
Merejää Foto: General/Scanpix

Kuigi inimesed ei suuda sellistes äärmuslikes tingimustes ellu jääda, on siiski organisme, kes seda suudavad. Näiteks Mariaani süvikus, mille sugavus on ligi 11 000 meetrit, elavad organismid, kes on harjunud pimeduse ja jahedusega. Tegemist on organismidega, mis ei vaja fotosünteesi ega hapnikku. Mikroskoopiline elu saab kesta niikaua, kuni Maal leidub vett.

Amööb
Amööb Foto: HO/Reuters/Scanpix
Vesi
Vesi Foto: Vida Press

Oletame, et meie külmunud planeet liigub universumis, selle pinna sees säilib elu ning ühel päeval jõuab Maa teise tähe juurde, mis ta enda orbiidile tõmbab ja üles soojendab. Pinnases olevatel organismidel on võimalik areneda uut tüüpi suuremateks organismideks. Samas on võimalus, et inimene tekib evolutsiooni käigus uuest, praktiliselt nullilähedane.

Meie tsivilisatsiooni jäänused on siiski planeedil alles ja võimalik, et mõne teise süsteemi intelligentsed olendid uurivad neid jäänuseid nagu arheoloogid, üritades teha kindlaks, mis juhtus. 

Siiski ei pea inimkond enda väljasuremist veel kartma, sest oletatavalt kustub Päike millalgi 5 000 000 000 aasta pärast. Seega on inimkonnal piisavalt aega, et universumis mõnes teises paigas endale uus kodu leida. 

NASA kunstniku joonistus Maa sarnasest eksoplaneedist
NASA kunstniku joonistus Maa sarnasest eksoplaneedist Foto: HO/Reuters/Scanpix
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles