Pildid ja video: Melania Trump Poolas

USA esileedi Melania Trump pidas täna Poolas Varssavis enne oma mehe, USA presidendi Donald Trumpi kõne, lühikese tänukõne, milles ta tänas Poolat külalislahkuse eest.

Lisaks kõnele üllatas Melania Trump ka oma rõivavalikuga, kandes varrukateta tumesinist kleiti, millel oli roosa ja punasega triibud ja muster, kleiti täiendasid erkroosad stilettod, edastab AFP.

USA president Donald Trump ja esileedi Melania Trump

FOTO: ASZLO BALOGH/REUTERS/Scanpix

Melania Trump külastas täna koos Poola esileedi Agata Kornhauser-Dudaga mainekat Mikołaj Koperniku teaduskeskust, kus ta suhtles lastega.

USA esileedi Melania Trump ja Poola esileedi Agata Kornhauser-Duda Koperniku keskuses

FOTO: ASZLO BALOGH/REUTERS/Scanpix

«Tänan president Dudat ja tema naist külalislahkuse eest. Külastasin Koperniku teaduskeskust, mis on väga inspireeriv. Tänan kõiki, kes mulle on huvitavat näidanud, eriti lapsi. Minu abikaasa poliitika eesmärgiks on luua ameeriklastele turvaline elukeskkond. Inimestel peaks olema turvaline sõltumata sellest, millises riigis nad elavad,» sõnas USA esileedi.

USA president Donald Trump ja esileedi Melania Trump

FOTO: ALIK KEPLICZ/AP

Poolasse saabudes kandis Melania Trump rohelist trenchcoati, mis oli pärit moelooja Diane von Furstenbergilt.

USA president Donald Trump koos abikaasa Melaniaga eile Varssavi lennuväljal visiidile saabumas.

FOTO: LASZLO BALOGH/REUTERS

Trump ja ta kaaskond saabusid Poola Varsavisse eile hilisõhtul. 

USA presidenti saatsid Poola visiidil ka ta tütar Ivanka Trump ja väimees Jared Kushner.

Jared Kushneri vanaisa pääses Teise maailmasõja ajal eluga natside koonduslaagrist. Ivanka Trump võttis enne abiellumist omaks juudi usu.

Ivanka Trump oli Varssavi ülestõusu mälestusmärgi juures koos Poola pearabi Michael Schuriciga.

Mikołaj Kopernik (ladina keeles Nicolaus Copernicus; 19. veebruar 1473 Toruń – 24. mai 1543 Frombork) oli saksa päritolu Poola astronoom, matemaatik, arst ja kanoonik, maailma silmapaistvamaid keskaja ja renessansi ajastu teadlasi ning heliotsentrilise maailmasüsteemi alusepanija.

Varssavi geto (saksa keeles Warschauer Ghetto, poola keeles Getto warszawskie; saksakeelne ametlik nimi Jüdischer Wohnbezirk in Warschau (Juudi elurajoon Varssavis)) oli Euroopa suurim juudi geto Teise maailmasõja ajal aastatel 1940–1943.

Varssavi geto 1943. aastal

FOTO: ASZLO BALOGH/REUTERS/Scanpix

Kõige rohkem elanikke oli Varssavi getos 1941. aasta märtsis, seal elas siis 445 000 inimest.

1943. aasta jaanuari alguses andis Henirich Himmler käsu Varssavi geto likvideerida ja kõik elanikud koonduslaagritesse saata. Kui saksa väed getosse sisenesid, avaldasid juudid vastupanu, lahingutes hukkus umbes 1200 juuti ja 5000 deporteeriti. Jaanuari lõpus olid sakslased sunnitud tagasi tõmbuma, uus rünnak getole tehti 1943. aasta aprillis ja siis puhkes getoelanike ülestõus, mis kestis mai keskpaigani. 16. mail teatasid sakslased Varssavi ülestõusu mahasurumisest ja alles jäänud hooned lõhuti. Himmleri käsul tehti sinna Varssavi koonduslaager.

Varssavi geto 1943

FOTO: ASZLO BALOGH/REUTERS/Scanpix

Varssavi geto 1943

FOTO: ASZLO BALOGH/REUTERS/Scanpix

Tagasi üles