/nginx/o/2016/11/28/6122611t1h6940.jpg)
Saksa industriaalroki lipulaev Rammstein annab täna õhtul, 11. juunil Tallinnas lauluväljakul kontserdi 60 000 raskemuusika fännile. Veel samal päeval, kõigest mõned tunnid enne bändiliikmete kontserdipaika suundumist, õnnestus Elu24'l vestelda kultusbändi kitarristi Richard Kruspega.
-Richard, Rammstein on peale mõningast pausi muusika-skeenele justkui tagasi tulnud ning tundub, et teil on hetkel väga palju asju korraga käsil?
Jah, kuid nii nagu juba viimased kümme aastat, tegeleme ka praegu rohkem oma mineviku kui tulevikuga. Peale albumit «Liebe ist für alle da» (ilmumisaasta 2009 - toim) ei ole me uut muusikat üllitanud. Viimasel paaril aastal oleme välja andnud küll kaks dokumentaalfilmi («Rammstein in Amerika» (2015) ja «Rammstein: Paris» (2016) - toim), kuid ka need on minevikupõhised.
Kaks aastat tagasi tulime aga jälle kokku, et vaadata, kas suudame koos midagi uut luua või mitte. Olin esialgu kartlik kuna Rammsteini loomeprotsess võib väga valuline olla, kuid pean tunnistama, et meil on seekord väga tore koos olnud. Loome muusikat omas rütmis. See tähendab, et talvel töötame ning suvel puhkame, mis on meie jaoks väga produktiivseks osutunud. Peale suvist puhkust on hea eelmisel talvel loodud materjali juurde värske pilguga tagasi tulla.
Kuigi teinekord tuleb bändisiseselt oma isiklikest ideedest lahti öelda ning enamusega nõustuda, siis on Rammstein ikkagi üks ainukesi bände täna maailmas, kes peale nii pikka koos musitseerimist siiani algkoosseisus mängib (Rammstein on koos olnud 23 aastat - toim). Selle põhjus peitub mõistmises, et tegelikult on bändi väärtus suurem kui sinu idee.
-Missuguseid tundeid teis järjekordne tuuritamine tekitab?
Muusikatööstus on nii palju muutunud. Kui vanasti sai tuuridel käidud selleks, et uut materjali kuulajatele tutvustada, siis täna antakse kontserte selleks, et vana muusikat mängida.
-Suur osa teie muusikast on kannustatud ühiskonnakriitikast. Praegusel ajal oleme rikkad selle poolest, mille osas kriitiline olla. Mis on see teema, mis Rammsteini täna eriliselt kõnetab?
Rokkmuusika mõte ongi kriitikat teha. Sellele vaatamata ei ole me kunagi poliitiline bänd olnud. See, mis täna ühiskonnas toimub on samaegselt nii põnev kui hirmuäratav. Enim mõtteainet tekitab minu jaoks isiklikult uudiste usutavus. Keda uskuda ja keda mitte. Palju kõneldakse võltsuudistest, kuid millised need «tõesed» uudised siis on? Ühesõnaga allikate ausus on küsitavaks muutunud.
-Teie album «Liebe ist für alle da» oli väga vastuoluline ning selle müük alaealistele keelati täielikult. Mil määral võib Sinu arvates võim kunsti sekkuda?
See, mis albumiga «Liebe ist für alle da» toimus oli naeruväärne. Tänapäeval on noortel läbi interneti ligipääs absoluutselt kõigele. Nad kasvavad pornot vaadates ja siis leiti, et meie muusika on liiga seksualiseeritud.
Igaüks meist on selle ühiskonna peegeldus, milles elame. Leian, et Rammsteinil on kindlasti sisemine kompass selles mõttes olema, et teatud piire me ei ületa. Üldiselt leian siiski, et kunstnikul peab säilima võimalus end vabalt väljendada.
-Teie kontsertidelt ei puudu pürotehnika, tuli, meedikud, minestavad fännid jne, milleks see kõik vajalik on?
Meie jaoks on kontserdid olulised energiavahetus ilmingud. See, mis ühel kontserdil toimub on vastastikune energiate vahetus. Suur show on meie jaoks osa sellest ning võimendab neid protsesse. Esialgu kui alustasime, seisis meie ning kuulaja vahel ka keelebarjäär, kuid laval toimuv aitas fännidel meid paremini mõista. Leian, et meie kontsertidel kogetu on sõltuvust tekitav ja selle pärast tullakse meid võimalusel alati uuesti kuulama.
