Hannes Võrno: miskipärast arvatakse, et meelelahutamine peab ilmtingimata olema naljakas
16. mai 2017, 21:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/05/04/6623105t1h3fe1.jpg)
«Seitsmesed» uurisid Hannes Võrnolt kolmapäevase meelelahutusauhindade gala eel, kes on tema jaoks meelelahutaja.
«Miskipärast arvatakse, et meelelahutamine või meelejahutaja peab olema ilmtingimata naljakas. Inimese meeled on ju väga erinevad. Üks meel võib ju olla ka see, et ma olen lihtsalt liigutatud. Mõni asi, mis võib olla üsna kurb, aga kuna see tekitab minus meeleliigutuse, siis järelikult on ka sellega minu meelt liigutatud. Sellepärast olen ma veidi hämmingus selle üle, et meelejahutaja või meelelahutusauhind peab ilmtingimata minema inimesele, kes, hambad ristis, üritab teisi naerma ajada. Võibolla tal see õnnestub, võibolla tal see ei õnnestu; ühtedele meeldib, teistele ei meeldi... Ma jagaks selle skaala laiemaks,» ütles Võrno.
«Minu arvates ei peaks see olema aasta meelelahutusauhind, vaid aasta meeleliigutusauhind. See ei pea iga aasta olema mingi kloun, kes on kõige rohkem nalja teinud, vaid see võib olla inimene, kes on kellelegi tekitanud meeleliigutuse; inimene, kes on pannud kedagi mõtlema. Need on need kategooriad, milles võiks Eestis inimesi tunnustada,» arvas ta.