Võime lõpmatuseni sellest rääkida, kirjutada ja lugeda. Üks on kindel: ei sobi ämm ja minia kokku elama. Asi ei olegi nii palju ämmas või minias eraldi, asi on kooselus.
Miks sõdib ämm miniaga?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Poeg võtab naise. Ämm ja minia - nad mõlemad armastavad üht ja sama meest. Kohe ongi tekkinud klassikaline kolmnurk. Ning see variant, et minia armastab oma meest niisama jäägitult kui ämm, ei ole sugugi parim. Sest emaarmastus on kõikide armastuste ema ega lõpe kunagi. Nii kohtubki lahinguväljal ämma tuline võitlusvaim minia pöörase enesekindlusega.
Kes on praeguste noorte naiste ämmad? Needsamad pensioniealised tädikesed, kes sündisid pärast sõda ning läksid läbi raskete ja liiga näljaste aastate. Nad rabasid mitmel rindel tööd teha, et tulla ots otsaga kokku. Pärast tõsist tööpäeva ootas neid teine vahetus: maraton mööda poode, et leida midagigi lauale, seejärel köögitöö pottide ja pannidega. Ei olnud neil selliseid abilisi nagu veepesuga tolmuimeja, täisautomaatne pesumasin, rääkimata juba nõudepesumasinast või köögikombainist. Nii et klassikalised laused “kas meie ajal oli midagi sellist?” või “meil polnud kusagilt abi oodata” on täiesti õigustatud. See kõik oligi nii.
Praegused ämmad elasid kunagi ka koos oma ämmaga ning neile tundub, et nemad kannatasid rohkem: kitsikuses, vaikides ja väsinult, ilma normaalse seksuaaleluta, igavesti pähe unustatud lokirullidega. Nad muutusid juba noorelt torisevateks tädideks. Neil oli valus ja solvav näha, kuidas elu kaarega mööda läheb. Või siis võtsid kõik selle nii omaks, et tundus: see on nende elu, teisiti ei olegi võimalik.
Nüüd aga, nähes, et minia ei taha sellist elu normaalseks pidada ja tolmu võtta, süüa teha ning masinasse musti nõusid või pesu visata võib niisama edukalt ka tema poeg, on ämmal raske sellega rahulikult leppida.
Mis siis minia veel üldse kodus teeb? Ainult hoolitseb enda eest? Pool poja palgast läheb niigi fitness-klubisse või kosmeetikule. Lapsed on kasvatamatud, austust vanaema vastu pole minia neile õpetanud. Riietub ka napilt, kindlasti ainult selleks, et teistele meestele meeldida. Muidugi on südametu minia teinud tema pojast peata inimese, kes seda kõike lihtsalt ei näe.
Mõnikord võib ämm südamerabanduse saada, astudes ootamatult tuppa, kui poeg minia sääri epileerib. Ning kui ämma noorusajal tarvitasid või kuritarvitasid viina eranditult mehed, siis nüüd on kõik vastupidi. Just minia ei tunne muret homse ega oma tervise pärast, tossutab nagu auruvedur ja veri on alkoholist saastatud. Tõepoolest on inglid tänapäeval veel ainult taevas.
Vahel püüab ämm nõu anda ju ainult parimatest kavatsustest. Minia ei peaks ironiseerima, et nõuandeid on alati lihtsam anda kui vastu võtta. Miniale tundub aga ämm tõelise vanatädina, kes sündis ammu enne seda, kui Prantsusmaal naiste sukad leiutati. Minia peaks meeles pidama, et ämma kuuldes ei räägita mehest kogu tõtt. Ämmale oleks vaja aga nii palju arukust, et mitte võtta südamesse selliseid tema poega iseloomustavaid väljendeid, nagu jobu, tohman, tolvan, maailma näruseim olevus, mida minia kasutab mehega suhtlemisel.
Kunagi ütles suur moelooja Coco Chanel: "Mood võib ju muutuda, aga stiil jääb samaks."
Nii on ka ämma ja minia suhetega. Kunagi ei saa olla kindel, kes on kangem, kuid stiil selle tõestamiseks on ikka sama.
Eelkõige peaksid ämmad poputama oma lapselapsi, sest just nemad on tõepoolest võimelised muutma minia elu põrguks. Lapselapsed on ämmade tugev tagala.