Hispaaniast Menorca saarelt leiti eelajaloolise jänese jäänused.
Eelajalooline jänes oli kuus korda suurem kui tänapäeva jänesed
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
24. märts 2011, 14:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlaste sõnul oli see jänes kuus korda suurem kui tänapäeva jänesed, kirjutab Live Science.
Loom sai teadusliku nime Nuralagus rex, mis tähendab Menorca jäneste kuningas.
«Mul kulus neli aastat, enne kui ma selle jänese luudest hea näidise sain, kuna need luud olid väga sügaval punases kivimis,» lausus Barcelonas asuva Katalaani paleontoloogiainstituudi teadlane Josep Quintana.
Ta lisas, et luude kättesaamiseks kasutas ta väga kanget äädika kontsentraati.
See jänes elas umbes 3 – 5 miljonit aastat tagasi.
Tänapäeval Euroopa metsades elavatest jänestest oli see eelajalooline jänes umbes kuus korda suurem, kaaludes 12 kilogrammi.
Teadlaste sõnul on see jänes hea näide niinimetatud saare fenomenist.
«Saared on suletud keskkonnad. Saartel toimuvad muutused, mille käigus suured loomad muutuvad toidu vähesuse tõttu väiksemaks ning väikesed loomad suuremaks, kuna neil ei ole vaenlasi,» selgitati.
Tänapäeval oleks see eelajalooline jänes kiskjatele lihtne saak. Põhjus selles, et ta oli suuruse tõttu kaotanud oma hüppevõime.
«Nularagus rex`il ei olnud tänapäeva jänestele omast painduvat selgroogu, vaid paindumatu selgroog, mis tegi hüppamise raskeks,» selgitas paleontoloog Quintana.
Ka võis suurel jänesel olla halvem nägemine ja kuulmine. Need võisid tekkida samal põhjusel kehasuurusega – ei olnud kiskjatest vaenlasi. Samuti käib see kõrvade kohta. Kui tavapäraselt on jänestel pikad kõrvad, siis neil olid lühikesed.
Teadlased leidsid, et Nularagus rex`il olid pikad küünised. Arvatakse, et nende abil kraapis ta maapinnast juurikaid ja seeni söögiks.
Quintana arvates sobiks hiigeljänes Menorca maskotiks.