Eesti Muusikaauhinnad 2020

Intervjuu Mick Pedajaga: olen võtnud eesmärgiks teha nii palju muusikat, kui mu seest tuleb

Laulja Mick Pedaja ja Angeelia Maasik.

FOTO: Arno Mikkor / Raigo Pajula / presidendi kantselei

Mick Pedaja on Raplamaalt pärit muusik ja helilooja, keda on muusika saatnud terve elu. Sel aastal tunnistati Micku värske täispikk album Hingake/Breathe Eesti muusikaauhindade jagamisel parimaks alternatiiv- ja indealbumiks.

Mick, millised olid sinu emotsioonid ning mõtted, kui kuulsid EMA tulemustest?

Emotsioone oli palju ja korraga, kõik olid positiivsed.

Kas oled terve oma elu olnud muusikaga ümbritsetud või kuidas sa selle maailma enda jaoks avastasid?

Olen võtnud otsuse ja eesmärgi teha nii palju muusikat, kui mu seest tuleb. Viimasel ajal olen aru saanud, et muusika vastu kirg aina kasvab. Eks loomingut on jäänud palju sisse või mattunud maha, aga praegu on hea aeg, et pühenduda erinevatele projektidele, eriti sooloprojektile.

On sinu muusikal ka mingi sõnum või ülekutse, mida edasi tahad anda? Kas pead meeles ja järgid muusikat luues ka mingeid eeskujusid, teooriaid või loitse?

Usun inspiratsiooni ja muusikat ennast. Mida rohkem kuulan erinevat loomingut, seda rohkem hakkab tekkima taju muusika sisusse kui olemusse, millessegi elavasse. Sama on mu enda loominguga, tajun aina rohkem, kuhu minna.

Olen tähele pannud, et istudes süntesaatori või kitarri taga ilma mitte midagi mõtlemata, lasta tulla sel, mis tuleb, sünnivad tihtipeale just need «õiged» lood, mis panevad ka endal südame rinnus tugevamini põksuma. Muusikal on suur jõud.

Milline on sinu jaoks hea muusika ja mida hindad inimeste juures?

Minu jaoks on hea muusika see, mis puudutab. Kõige enam läheb mulle korda autorite endi kirjutatud ja esitatud looming. Olen õnnelik, et minu sõpruskonna muusikamaitse on sarnane, kuid mitte kunagi täielikult sama. Inimesena kasvamisel on oluline aktsepteerida hinnanguid andmata teiste arvamusi, kõigest saab midagi kaasa võtta.

Olid nomineeritud ka kui aasta meesartist, tuli see sulle üllatusena?

Nominatsioon tuli üllatusena, ikka üllatusena. Eks see võistlus/konkursi moment on alati veidi tobe, keegi «võidab», keegi «kaotab». Hingeelus võidavad kõik, võidab muusika.

FOTO: Kaader videost

Mis või kes andis plaadi tegemiseks inspiratsiooni, kust leiad sõnad ja viisijupid, mis saavad kokku muusikaks?

Elu ja erinevad kogemused, loodus ning muusika andsid inspiratsiooni, ka plaadi produtsendid Raul Ojamaa ja Kostja Tsõbulevski.

Oled tuntud enda kätega tehtavate märkide poolest, kust see tulnud on ja mida tähendab?

Aasta tagasi näitasin tihedalt kolmnurkset kompassi kujutavat märki, mis tähendab: «leidke oma elutee, rada». Meil on valik minna ükskõik kuhu suunas. Me ise oleme otsustajad. Samuti näitan kontsertidel kätega palve sümbolit, mis tähendab sügavat tänu publiku vastu.

Sinu plaadilt leiab laule nii eesti kui ka inglise keeles, millest selline otsus?

Otsustasin minna seda teed ja lasta välja endast muusikat, mis parasjagu seest tuleb. Paljud lood sünnivad lihtsalt tundmatus keeles jämmides. Tavaliselt kirjutan sõnad peale viisiidee tekkimist. Ka instrumentaalmuusikaga saab anda edasi emotsiooni, sõnu pole vajagi. Musitseerides on iga instrumendiga suhe erinev.

Raplamaa on silma paistnud enda andekate inimeste, just muusikute poolest. Miks see sinu arvates nii on?

Seda küsitakse palju, kuid ma ei tea vastust, see peitub ilmselt kuskil sügavamal. Isegi, kui ma Raplas hetkel ei resideeru, tunnen tugevat sidet ka väljaspool olles, siia on head inimesed kokku sattunud.

Mick, kui peaksid enda plaati ja muusikat tutvustama inimesele, kes ei ole sinust ega sinu muusikast midagi kuulnud, mida sa talle räägiksid?

Ma ilmselt jagaksin talle enda muusikat, sest kõrvad kuulevad erinevalt ning igal ühel on oma vaatenurk ja tunnetus.

Eelmisel aastal tulid paljude eestlaste jaoks kui välk selgest taevast ning lõid Eesti Laulul suuri laineid, kas tulevikus võib sind veel sellel konkursil kuulda?

Hetkel ei plaani ma enam osaleda, kuid kunagi ei tea, mis elu ette toob.

Oled esinenud nii suurel laval, teles kui teinud ka väga väikseid ja intiimseid kontserte, millised üritused sinu enda hinge rohkem toidavad?

Intiimsematel üleastumistel meeldib mulle kogeda vahetut kontakti kuulajatega. Suurte kontsertide pluss on jällegi rahva võimsus, mida eestlastel on küllaga ja mis ühendab. Tavaliselt ei jää ma 100% endaga rahule, sest alati saab teha paremini ja see ongi edasiviiv jõud. Kui kõik noodid on perfektseks lihvitud ja neid liiga kaua samamoodi esitada, siis kaotab muusika oma väe.

Millised on plaanid selleks aastaks, millised soovid täita tahaksid?

Eelmise aasta lõpupoole alustasin projekti samuti Raplamaalt pärit andeka filmiloojaga Martti Heldega, kelle filmile «Skandinaavia vaikus» loon muusikat, seoses sellega on tulemas ka mõned üllatused. Olen alati tahtnud teha filmimuusikat ja ilmselt nüüd on selle jaoks õige aeg.

Samuti on rõõm teha koostööd Erki Pärnoja ja teiste väga heade Eesti muusikutega. Tulemas on Tallinn Music Week ja 9.märtsil on kontsert Raplas koos The Notes’i ning hetkel raadiotes väga mängitud NÖEP´iga. Tasub silmad ja kõrvad lahti hoida!

Tagasi üles