Jaapani evakuatsioonikeskustes kulgeb elu rahulikult

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kawamata evakuatsioonikeskuse teadetetahvel
Kawamata evakuatsioonikeskuse teadetetahvel Foto: SCANPIX

Jaapanlaste kuulus rahulikkus ja sotsiaalne harmoonia tuleb esile ka nüüdses maavärina- ja tsunamijärgses olukorras.

Evakuatsioonikeskustes elatakse rahulikku elu, mis on looduse poolt tekitatud katastroofist diametraalselt erinev, kirjutab AFP.

«Ma ei ole kunagi varem midagi sellist kogenud, selle tõttu ei teadnud, mida oodata. Filmides on sellises olukorras näha inimesi tormamas ja karjumas, kuid siin on kõik väga rahulik,» lausus Kanada päritolu üliõpilane Jouvon Evans.

24-aastane Torontost pärit Evans õpib Tokyos. Evans ja ta kuus sõpra olid rongiga teel Sendaisse puhkama, kui maavärin ja tsunami linna purustasid. Nad pidid oma plaane muutma.

«Osa meist arvas, et rong läheb ümber,» meenutas kanadalanna.

Alates sellest on nad varjul Sendai lähedal Natoris evakuatsioonikeskuses.

21-aastase Briti üliõpilase Alice Caffyni sõnul kulgeb elu seal kindla korra järgi ning kõik on väga sõbralikud.

«Olukord on rahulik. Kohalikud on meie vastu väga sõbralikud. Meie kõrval on end sisse seadnud eakad kohalikud naised. Iga kord toovad nad ka meile valmispandud söögi,» lisas inglanna.

Caffyn, Evans ja nende sõbrad plaanivad katastroofitsoonist lahkuda ja minna jalgsi 13 kilomeetrit Sendaisse.

«Me ei unusta kunagi seda sõbralikkust ja headust, mida me siin kogeme,» lausus Caffyn.

Sendai ühes teises evakuatsioonikeskuses, mis asub keskkooli spordisaalis, on samasugune rahulik õhkkond. Kohalikud ärimehed annetavad toiduaineid ning vabatahtlikud käivad kõigile puhast vett toomas.

Tänavatel on näha inimesi rahulikult seismas bensiini järjekorras. Looduskatastroofi järel on  Kirde-Jaapanis bensiini nappinud.

Inimeste rahulikkus moodustab kontrasti natuke kaugemal olevate kannatada saanud aladega, kus osas paikades sõna otseses mõttes on puhas töö tehtud. Püsti ei ole mitte ühtegi ehitist ning põllud on vee all.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles