Arhitekt: Suures püramiidis on seniavastamata salakambreid

Cheopsi püramiid

FOTO: Wikipedia.org

Ühe Prantsuse arhitekti sõnul on Egiptuses Gizas asuvast Suures püramiidis kaks seniavastamata salakambrit.

Jean-Pierre Houdin tegi 4500 aastasest ehitisest kolmemõõtmelise arvutijoonise, kuhu lisas juurde USA egüptoloogilt Bob Brierilt saadud andmed, kirjutab Live Science.

Houdini arvates sisaldavad need kaks salaruumi vaarao Cheopsi jaoks teise ilma kaasa pandud mööblit ja igapäevaseid tarbeesemeid.

Houdini teooria kohaselt ei ehitatud Suurt püramiidi mitte väljast sisse, vaid seest välja.

Prantslane on veendunud, et esmaselt rajati sisemised struktuurid ning alles hiljem hakati praeguseni nähtavat rajama.

Houdini arvates toetavad ta teooriat püramiidist avastatud L-kujulised ruumid. Neid ruume võisid ehitajad kasutada aladena, mis võimaldasid neil kiviblokke paremini manööverdada.

Prantslase teooriat ei ole siiani suudetud tõendada. Kuid Kanada uurijatel on plaanis paluda Egiptuse antiigiametilt luba seda teha infrapuna ja radari abil.

Ka ei ole uurijad ühisel seisukohal, kuidas püramiid ehitati ning kuidas kive liigutati. Ka on seatud kahtluse alla kivide päritolu. Osa uurijaid on veendunud, et vähemalt osa kiviblokkidest ei pärinenud mitte mõnest lubjakivi murrust, vaid need on tsemendist.

Houdini teooria aluseks on ka Cheopsi isa Snefru püramiidist leitud salakambrid.

Prantslase arvates on egüptoloogid mõnedest faktidest lihtsalt mööda vaadanud ja selle tõttu ei ole salakambreid leitud.

«Olen nende kambrite olemasolus kindel ja kavatsen need üles leida,» lisas Houdin.

Giza platool asuva püramiidi ehitamiseks kasutati umbes 2,25 miljonit kiviblokki ja see katab 5,4 hektari suuruse ala. Keskmine kivibloki kaal on 2,5 tonni, kuid on ka 15 ja isegi 70 tonni raskuseid blokke. Suure püramiidi praegune kõrgus on 137,3 meetrit, kunagi oli kõrgis 146,6 meetrit.

Algselt kaeti püramiid valge lubjakiviga, kuid alates 14. sajandist on püramiidi vahelduva eduga kasutatud kivimurruna ja katteplaadid kasutati ära Kairo ehitamisel. Samuti on maha kulunud püramiidi tipp, mis praegu on 7,85 meetri võrra madalamal.