Evelyn Sepp arvustab Pärnu söögikohti: kui ma maksan, ma ei pea kannatama röökivaid ringijooksvaid jõnglasi

Amarillo terrassil avati Rasmus Rändvee juhtimisel meeleolukalt Somersby Lounge. Evelyn Sepp

FOTO: Rene Lutterus

Mõne aja eest väisas endine poliitik Evelyn Sepp suvepealinna ja tunnistab, et Pärnu suutis teda uute toidukohtade rohkusega üllatada. Ta jagab Facebookis oma sõpradega kolme toiduelamust, millest ühe rikkusid kasvatamata jõmspikad.

„Õhtusel ajal taipasin ette helistada ja võeti veel kuulda. Sain ühesõnaga laua broneerida ja ka toidu ette tellida, sest köök oli tõesti kohe kinni minemas. Mina olin rahul. Valikus oli seenesupp ja grateeritud spargel. Tooraine värske, maitsed ja viimisltus meeldivalt moodne, igatpidi toitev kah. Õhustik ja teenindus sõbralik. Kindlalt julgen soovitada. Koht on pigem selline soliidsem,“ kiidab Sepp söögikohta nimega Piparmünt.

„Mon Ami. Ka sinna minekuks helistasin eelmisel õhtul ette ja broneerisin laua. Koht ise küllalt peen, pigem vist ikkagi fine dining kui lihtsalt kohvik-restoran. Seega teadsin oodata küllalt pretentsioonikat esitlust. Valikus oli külm tomatisupp ja grillitud tomatid salatiga. Esimese kohta ütlesin ausalt, et minu jaoks liiga huvitav. Edasi mu muljeid enam ei küsitud. Aga jagan siiski - oma maja leivad olid suurepärased. Grillitud tomati juurde võiks kaaluda kohe ka lusika toomist ja ehk isegi selle põhjas oleva koorese kastme koguse lisamist. Igatahes oli põnev ja maitsev,“ kiidab ta.

Ent igas meepotis on tilgake tõrva.

„Nüüd aga kaks asja, mis vääriks paremini tegemist. Nimelt ja üldiselt käib see enamuse toidukohtade kohta: kui te pakute kannus puruteed, ja mingit pakiteed ma tegelikult üheski muus kohas kui kiirtoidu baaris ei aksepteerikski - siis palun arvestage sellise väikese asjaga, et kuhugi peab teesõela sealt kannu seest panema. Tee tõmbab teatavasti ju vaid mõne minuti. See muide ei mahu kuhugi taldriku äärepeale. Seega võiks selle tarbeks kohe tuua mõne sobiva nõu ja sellega ette arvestada,“ tuletab ta kohvikupidajatele meelde, et selliseid pisiasju ei saa unustada.

FOTO: Viktor Burkivski

Lisaks räägib naine ühe loo, mis teda tõsiselt häiris.

„No tore kui koht on "lapsesõbralik". See aga ei peaks tähendama, et see välistab teiste klientide suhtes sõbralikkuse. See ei peaks tähendama ka seda, et kõik ülejäänud peaksid sellises fine dining restoranis taluma röökivaid ja laudade vahel kontrollimatult ringi jooksvaid ja karjuvaid jõnglasii, kelle vanemad on jätnud nad ilmselgelt koduse kasvatuseta ja ei lase end ka märkustest häirida."

"Ja kui kogu see pull lõppes suurema nõudelõhkumisega, oli teenindajal ikka veel täiesti suva. Ka mammal oli küllalt ükskõik. Aga minul endiselt ei olnud. Koht on väike, see pole suvaline pizza- või rannabaar, vaid siiski restoran. Ja ka mina tahan seal nii olla, et ma vähemalt kuulen, mida mulle räägitakse. No ei kuulnud. Seega palun - kasvatamata lapsed on muidugi eelkõige nende vanemate probleem, ja nad võiksid kodus süüa kui mujal ei oska, aga sekkumata jätmine ei ole "lapsesõbralikkus" ja personalil oleks põhjust taolistes olukordades reageerida küll!“ kurjustab Sepp ja lisab, et kogumulje ei olnud söögikohast tore.

Ja nüüd siis kolmas tore koht - Hea Maa.

"Vast kõige suurem üllatus. Söögikoht nimetab end ise kohvikuks. Kraam on värske, enamasti kodumaine, hooajaline. Leivad omatehtud ja tuuakse soojalt koos karulauguvõiga. Edasi võtsin hummuse ja lillkapsa igasuguste asjadega ehk taimetoidu. Maitsed üllatasid. Kõik oli paigas, teenindus igatpidi tore." 

"Kui millelegi tähelepanu juhtida, siis sellele, et kui koht on lahti iga päev, siis võiks selle kohta olla ka värskendus uksel. Seal on muide endiselt nn talvine graafik ehk, et koht on pühapäeval kinni. Aga õnneks ei olnud! Nii et mitu uut varianti endiste toredate Mahedik- kohvik ökogurmaanile ja Supelsaksad kõrval kindlasti olemas!“ rõõmustab naine, et Pärnus nälga ei jää.

Tagasi üles