Paber on ainult igapäevase pilguga vaadates tasapinnaline. Et selgitada paberilehe omadust võtta ruumiline kuju ja sütitada loovat mõtlemist, annab Anne Rudanovski huvilisele käärid kätte.
Tasapinnaline paber peidab ruumimänge
25. jaanuar 2011, 21:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Osavates kätes valmib vaid mõne sekundi jooksul pärast kerget voltimist ja paari käärilõiget krooniga kuningas, kui vaadata ühest otsast, või trepp, kui silmitseda teisalt. Ja et skulptor Anne Rudanovski on ka pedagoog, siis lisab ta tingimata, et see on kirigami tehnika.
Kui hoolega harjutada ja katsetada ja mõtelda ja mõtelda ja katsetada ja harjutada, saab paberit lõigates ja voltides valmis meisterdada isegi maja.
Pilk minevikku
Loominguline paberikrabistamine käib Kastani 38 vanas, tühjenenud trükikojas, kuhu on asutatud paberimuuseum. Selle loomise idee käis välja Anne Rudanovski.
Tartu on paberimuuseumi linnaks justkui ajalooliselt loodud. Miks ja kuidas? Vastuse saamiseks tuleb pöörata pilk väga kaugesse minevikku.
Paberi valmistamise leiutasid muistse Hiina elanikud vähemalt paarsada aastat enne meie ajaarvamise algust. Tooraineks kõlbasid siid, kanep, lina, bambus, puuvillased kaltsud, riis ja muudki kiulist.
Jaapanlaste ja araablaste vahendusel levis paberi valmistamise oskus Euroopasse. Hispaaniast on teada esimene paberiveski aastast 1056. Esimese paberiveski Eestis pani mõningatel andmetel tegutsema Tartu trükkal Jackob Becker aastal 1632 endises linnaseveskis.
Kastani tänavas Noor-Eesti loomekeskuse valdusesse antud hoone paberimuuseum vaatab küll ka minevikku, kuid enamgi veel on sellele asutusele tähtis tänane päev.
Näitused ja õppimine
Suures, umbes 140-ruutmeetrises saalis on eeloleval kolmel päeval võimalik vaadata väljapanekut «Skulptuurne paber». See koosneb Tartu kunstikooli õpilaste töödest, mis valmisid tsükliõppe nädalal sealsamas. Tagumises nurgas on võimalik valmistada paberit.
Paberimuuseumi idee ema arvates moodustavad näitusepind ja saalis avanevad muud võimalused tervikliku ala, mis lubab huvipäraselt tegutseda ja ühtlasi kogeda-õppida.
«Muuseumifondid veel tekivad, sest me oleme alles alustanud,» ütles ta. «Meie kodulehel on ka üks uus üleskutse: et tahame teha selle aasta sügisel mahuliste ehk pop-up-raamatute näituse, siis loodame saada vanu, aga samuti tänapäevaseid mahulisi raamatuid.»
Olles skulptuuri- ja vormiõpetuse õppejõud Tartu kõrgemas kunstikoolis ja Tartu kunstikoolis, avastas Anne Rudanovski ühel päeval, et väga hea on õpetamisel abiks võtta paber. Voltimine ja lõikamine arendab ruumilist mõtlemist ja ruumitaju.
Muu hulgas tekkis mõte koos tudengitega teha Tartu tuntud ehitistest mahuline raamat. Mõndagi on juba valmis, nii näiteks kerkib ühe lehekülje avamisel raeplatsi viltune hoone ning teisele leheküljele on mahtunud ruumiline raekoda.
Samas saalis on Anne Rudanovski enda tööde väljapanek «Armas kodutänav». Ka seda saab viimaseid kordi vaadata kolmapäeval, neljapäeval ja reedel.
Skulptori kätes on valminud paberist pesakastid ja pabermehhanismid, mida näitusekülastaja saab paberist vänta tasakesi keerutades liikuma panna.
Sealsamas on «Andmeajastu Panoptikoni mudel», mille idee põhineb 18. sajandi utoopilisel vanglaarhitektuuril.
Üks osa näitusest on lakke riputatud krabisevatest riputistest koosnev silinder, mis loob illusoorse tunde, et seal on hea teiste eest varjul olla. Väljast paistab aga seesolija kenasti ära. Rudanovski meenutas näitusel vaatajaga kaasas olnud koera, kes üritas riputiste varju peita poolikut õuna ja oli kindel, et teda ei märgata.
Nii et paberimuuseumis on vaatamist lastele, täiskasvanutele ja ka loomadele.
Inimene avastas midagi
Kõige rohkem on praegu külastajaid siiski laste ja koolinoorte hulgast. Jõulueelsel nädalal käis ruumilise jõulukaardi töötubades üle kümne klassi Tartu koolidest. Kas lapsed, kes on kohati üsna hoolimatud, habrastele paberist taiestele liiga ei teinud?
Anne Rudanovski on seisukohal, et muuseum peabki olema selline, et oleks võimalik kõike oma käega katsuda, et oleks võimalik vabalt tegutseda. «Kõige lahedam oli vaadata, kuidas üks väike poiss tõmbas pärast pikka istumist ja tegutsemist oma valminud töö lahti ja naeratas samal ajal,» ütles ta. «Inimene avastas endale midagi.»
Trükimuuseumi kõrval teisel korrusel ja all esimesel korrusel on mitmeid teisi suurema või väiksema vaardiga tegutsema hakanud loomingulise sisuga ettevõtteid.
«Minu meelest on vahva, et me saame midagi koos teha,» ütles Anne Rudanovski. «Ma arvan, et koos on parem kui üksinda.»
NELKi majalisi
• Noor-Eesti loomekeskuses ehk NELKis (Kastani 38) on juba mitmendat kuud tegutsevaid ja ka alles alustamisjärgus majalisi.
• Teiste majaliste hulgas on trükimuuseum, paberimuuseum, muusikastuudio Unikoda, pakutrükikoda, Peeter Allika galerii, Päevalille moesalong jt.
• Viie toaga hostelis Looming, mille sisustus koosneb taaskasutuse asjadest, peatuvad põhiliselt loomeinimesed, kes külastavad Tartut töö või õppimise pärast, sh muusikud, näitlejad ja kultuuriüritustest osa saama tulijad.