Muusikatööstuse rasked ajad jätkuvad

Kuldar Kullasepp
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
CD-plaatide turg kõrbeb, lootused on oma võimalusi otsival muusika digitaalsel turustamisel.
CD-plaatide turg kõrbeb, lootused on oma võimalusi otsival muusika digitaalsel turustamisel. Foto: Internet

Interneti- ja mp3-formaadis muusika pealetung mõjus plaaditööstusele hävitavalt. Esimesest ehmatusest toibununa nägid muusikatöösturid võimalusi saavutada edu digiturul, kuid seegi entusiasm on kahanemas.


Uuringufirma Forrester Re­search analüütik Mark Mulligan küsib, mida on toonud digitaalse muusika esimene kümnend. «Mitte kuigi palju edu,» vastab ta ise.

Globaalne helisalvestiste müügiturg langes mullu tunamullusega võrreldes kuni üheksa protsenti. Digitaalses formaadis müüdud muusika maht kasvas küll kuus protsenti, kuid ka see ei aidanud peatada juba kümnendat aastat kestvat langust.

Plaadifirmad lootusrikkad

Õigupoolest pole ka kuueprotsendiline digimuusika müügikasv lohutus, vaid pigem häiresignaal. Nimelt on viimastel aastatel mp3- ja teistest vormingutes müüdud muusika kasvu kiirus iga aasta poole võrra vähenenud.

Sellest lähtuvalt võib tänavuseks kasvuks hinnata vaid paar protsenti, CD-plaatide müügis võib langus aga jätkuda. Üleilmse muusikaturu mahuks hinnatakse veidi üle 11 miljardi euro, digitaalne muusika moodustab sellest kolmandiku.

«Oleme praegu muu­sikatööstuse jaoks kõige kriitilisemas olukorras, digitaalne muusikaturg praegusel kujul on läbi kukkunud,» hindas Mul­li­gan.

Plaadifirmade omanikud on ise aga optimistlikumad. Peamise probleemina nähakse endiselt piraatlust, mis moodustab enamiku digitaalselt levitatavast muusikast.

Rahvusvahelise Fonogrammitootjate Föderatsiooni esindaja Frances Moore vaatab tulevikku ettevaatlikult rõõmsalt. «Ärikeskkond on meie jaoks endiselt keeruline, kuid meil on alust optimismiks,» ütles ta New York Timesile.

Moore lisas, et hiljuti erinevates riikides jõustunud karmimad seadused aitavad piraatlusega võidelda. Samuti on erinevad ettevõtted tulnud välja uute seaduslike muusika levitamise teenustega.

Positiivse näitena tõi Moore välja Lõuna-Korea, kus karmistunud seadused tõid 2010. aasta esimesel poolel kaasa digitaalse müügi kasvu tervelt 14 protsendi jagu. Arvud olid nii lubavad, et maailma üks juhtivaid plaadifirmasid Universal otsustas pärast aastaid kestnud eemalolekut taas uutesse Lõuna-Korea artistidesse investeerida.

Ka Prantsusmaa karmistas muusikapiraatlusega võitlemise reegleid. Nüüd lubab sealne seadus muusikafailide illegaalse levitamise eest karistada isikut internetiühenduseta jätmisega.

Kui Lõuna-Koreas jäetakse piraat kibekiirelt netiühenduseta, siis Prantsusmaal saadetakse muusikapiraatidele mitu hoiatust.

Seni on välja saadetud sadu tuhandeid hoiatusi, kuid kedagi võrguühenduseta veel jäetud ei ole. Siiski on karmistunud reeglid tulemusi andnud ja täheldada on piraatluse vähenemist.

Maailma suurimal muusikaturul Ameerika Ühendriikides käib samuti äge võitlus. Edukalt on võideldud failijagamisteenusega Limewire, samuti on ametnikel senisest rohkem võimalusi piirata teiste failijagamisteenuste tegutsemist.

Uued teenused tulekul

Muusikatöösturite optimismile annavad hoogu ka uued muusika kuulamiseks loodud teenused. Mitu ettevõtet on tulnud välja lahendustega, mis lubavad kuulata piiramatu arvu muusikapalu, neid seejuures omamata.
Selle asemel antakse kuulajale ligipääs miljonitele muusikapaladele, mida saab kuulata kas arvutiga, elutoas televiisoriga või interneti ühendatud raadiotega.

Teenused nagu Spotify, Rdio ja Deezer on leidnud kümme miljonit kasutajat ning nende hulk kasvab.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles