Retro-pop-renessans! Grammy nominent, sooloartist ja one-man-band Bernhoft Jazzkaarel

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Retro-pop-renessans! Grammy nominent, sooloartist ja one-man-band Bernhoft lõi Jazzkaarel 2016 oma kontserdil erakordselt lummava atmosfääri. Kasutades klahvpille, kitarri, pedaale ja häält ning neid kihiti otse salvestades ja luupides lõi ta suure bändi helipildi koos rikkalike harmooniate ja taustalauljatega, tegelikkuses on ta laval vaid ise – suurepärane laulja ja meistelik multiinstrumentalist.

Jarle

Foto: Viktor Burkivski

Bernhoft on karismaatiline põhjamaine artist, kelle hääl meenutab Marvin Gaye’d. 2008. aastal ilmunud esimesele albumile “Ceramik City Chronicles”, mis on sisult armastuse ja vihkamise ood Oslo linnale, järgnes kiire tähelend.

Esimesele kontserttuurile läks Bernhoft 8-liikmelise bändiga, kuid ringreisi keskel sai ta aru, et ei suuda muusikutele enam maksta ning nii sündis olude sunnil otsus jätkata ühe-mehe-bändina – saatjateks vaid ta hääl, kitarr, Fender Rhodes ja veidi elektroonikat.

Foto: Viktor Burkivski

2011. aastal ilmunud teist albumit “Solidarity Breaks” müüdi veerand miljonit eksemplari ning videot “C’Mon Talk” on YouTube’is vaadatud enam kui 4,5 miljonit korda.

Ta on esinenud festivalidel üle maailma, sealhulgas ka Glastonbury’s ja North Sea Jazzil, üles astunud nii Ellen DeGeneresi kui Conani show’des ja võitnud korduvalt Norra parima artisti tiitli.

Foto: Viktor Burkivski

2014. aastal ilmus Bernhofti kolmas täispikk album “Islander”, mille kitarririfid, klaveriakordid ja laulusõnad esindavad parimal moel nii südantmurdvalt tugevaid emotsioone kui ka hingestatud rõõmsameelsust.

Albumi on produtseerinud Paul Butler (töötanud ka artistidega nagu Michael Kiwanuka ja Devendra Banhart) ja album nomineeriti ka Grammyle parima R’n’B albumi kategoorias kõrvuti Aloe Blacci ja Toni Braxtoniga – see nominatsioon murdis ajalugu, sest 20 aasta jooksul polnud varasemalt selles kategoorias olnud ühtki mitte-Ameerika nominenti.

Paljud lood sellel albumil viitavad laevadele, veele ja sildadele – omamoodi ongi see kutse hüpata pardale ja liituda heatujuliseks sõiduks, mis viib muredest eemale.

Foto: Viktor Burkivski

Enne ja pärast kontserti mängis plaate DJ Djerro. Djerro nime taga on raadiosaate ja plaadifirma Eesti Pops üks eestvedajatest Erkki Tero. Lisaks meditatiivsele ja ambientsele omaloomingule, mida ilmestavad juba 2 ilmunud sooloalbumit, on Tero ka aktiivne muusikagurmaan, kelle mõjutajaks ja inspireerijaks on aastakümneid olnud ka jazzihelid.

Koosseis:

Jarle Bernhoft

vokaal, kitarr, klahvpillid, elektroonika

Vaata pilte ja videot!

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles