Alkohol mõjub inimestele väga erinevalt. Peale selle, et vägijook vabastab köidikutest ja laseb allasurutud tunnetel esile tulla, on ka teisi tegureid, mille järgi võib ennustada, kuidas inimene joobnuna käituma hakkab.
Vihane, stressis või lõbus: milline purjutaja oled sina?
11. aprill 2016, 15:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alkoholi mõjul on inimene impulsiivsem ning laseb end ärevusest või piirangutest vähem mõjutada. Uuringud on näidanud, et alkohol mõjub individuaalselt, sõltuvalt inimese iseloomujoontest ja geenikaardist. Üks värskem uurimus, kus vaadati lähemalt alkoholi ja agressiivsuse seost, tõestas taas, et alkohol toob lihtsalt inimeses välja need omadused, mis temas juba peidus on, vahendab Greatist.
Teisisõnu võib teatud määral ette näha, kes tahab purju jäädes kaklema hakata, kes hakkab ülemust kiruma ja kes kontrollimatult nutma. Siin on mõned tüübid, kes võivad olla tuttavad.
Agressiivne jooja. Inimesed (eriti mehed), kes kipuvad vihastades agressiivseks muutuma, käituvad suurema tõenäosusega agressiivselt ka purju jäädes. Uuringutes kirjeldatakse selliseid inimesi impulsiivsete ja lühinägelikena. Ka geeniuuringud on näidanud, et nii meestel kui naistel võib esineda geene, mille olemasolu võib ennustada, kui hästi suudab inimene oma viha taltsutada, olgu ta siis kaine või alkoholijoobes.
Marurahulik jooja. Need, kes oskavad pingeolukordades hästi rahulikuks jääda, suudavad seda tõenäolisemalt ka siis, kui on joonud ja keegi neid provotseerib. Ettenägelikud inimesed, kes arvestavad oma tegude tagajärgi, mõtlevad suurema tõenäosusega samamoodi ka siis, kui nad on joonud.
Stressis jooja. Mõned inimesed joovad selleks, et alkoholi abil stressi maandada. Tegelikult on uuringud näidanud, et alkohol vaid võimendab stressi ja pikendab selle kestust, mistõttu pole joogist mingit kasu. Alkohol on tööpingete maandamiseks väga halb abivahend ja toob vaid hetkelist leevendust.
Itsitav jooja. Peale iseloomujoonte mõjutavad joobnuna käitumist ka füsioloogilised omadused. Näiteks on tõestatud, et need, kes taluvad rohkem alkoholi ja kelle peres on olnud alkoholiprobleeme, vajavad uimastava toime saamiseks rohkem alkoholi kui teised. Enamasti on sellised inimesed ka tundlikumad alkoholi eufooriat tekitava tunde suhtes. Need, kes muutuvad alkoholi mõjul väga lõbusaks, peaksid vägijooke tarbima eriti teadliku mõõdutundega.
Uimane jooja. Vastupidiselt eelmises punktis kirjeldatutele hakkab sellisele inimestele alkohol väga kergesti pähe ning teeb neid uimaseks ja uniseks. Enamasti ei soovigi nad palju tipsutada, sest tahavad peagi minna koju magama.
Alkoholi mõju all on väga raske mõelda oma tegude tagajärgedele. Alkoholi liigtarbimisel võib peale pelga häbitunde olla veel palju ohtlikumaid tagajärgi. Kui oled märganud, et kesvamärjuke toob esile sinu halvimad omadused, siis püüa liialdamisest hoiduda.
- Püüa vältida olukordi, mis võiksid purjus käitumist süvendada. Näiteks, kui sa tead, et ärritud väga kergesti, siis piira tarbimist ja väldi inimesi või olukordi, mis võiksid sind vihastada.
- Jälgi oma kaaslasi väga tähelepanelikult. Inimene võib olla purjus ka siis, kui see ei hakka tema käitumisest selgelt silma. (Sirge kõnnak ja selge jutt ei tähenda, et inimene oleks kaine, kui ta oksendab).
- Tunne oma piire. Alkoholiga liialdamiseks võib meeste puhul pidada üle nelja joogi joomist ning naiste puhul üle kolme joogi joomist.
- Kui tuju on halb, siis ära joo. Viha, kurbus ja masendus saavad joogist ainult võimu juurde.
- Kui sinu endaga on kõik kontrolli all, siis jälgi oma seltsiliste alkoholitarbimist ja vaata, et nad ei teeks endale või teistele liiga.