Vahur Kersna pani Marina Kaljuranna piinlikku olukorda
26. detsember 2015, 23:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vahur Kersna pani aastalõpusaates «Tuled akendes» välisminister Marina Kaljuranna kohmetuma.
Kersna kiitis Kaljuranda taevani, kuid samas tegi terava torke president Toomas Hendrik Ilvese pihta.
«Minu tõlgendus, mis võib olla mitte väga täpne, on see, et sa oled lihtsalt nii sümpaatne inimene. Sa oled tark inimene, sa oled selge silmavaatega, aus, arusaadav, väga selge ja arusaadava jutuga. Ja ma kardan, et väga paljud on väsinud presidendist, kes on natuke arrogantne intellektuaal, kes närib nätsu, on pärit Ameerikast ja kelle pereelu on olnud kõike muud kui arusaadav ja võibolla ka aktsepteeritav,» põhjendas Kersna, miks järjest rohkem inimesi sooviks presidendina näha just Kaljuranda.
«Mul on väga raske seda kommenteerida, sest sa paned mu piinlikusse olukorda. Hästi piinlik on kuulata, kui keegi sind niimoodi kiidab,» tunnistas Kaljurand.
«Aga mis puudutab presidente, siis Eesti Vabariigil on väga vedanud kõigi presidentidega. Jah, igal meie presidendil on olnud oma roll mingisugusel ajaetapil. Kellel on olnud rohkem välispoliitilist kogemust, kellel on olnud suurem sisepoliitiline roll... Aga ma jään ikka selle juurde, et Eesti on olnud õnnelik,» lisas Kaljurand.
«Muidugi see läheb mulle korda ja see on üllatav. Mina loen sellest välja hinnangut oma praegusele tööle ja eelnevale tööle suursaadikuna. Võibolla see on siis peegeldus, et inimesed näevad, et see valdkond on mulle oluline ja ma püüan olla Eestile väga hea välisminister. Kindlasti on see inspireeriv ja kindlasti on see vastutus,» kommenteeris Kaljurand rahva toetust.
Kaljurand rõhutas ka, et välisministeerium ei ole «ussipesa», nagu Kersna seda nimetas.
«Võibolla diplomaadid on natuke rafineeritumad ja kõike ei öelda otse välja, aga mina olen kindel, et välisministeerium on Eestis kõige parem töökoht,» seletas ta.
Välisministrina on suur pluss see, et Kaljurand tunneb neid inimesi läbi ja lõhki ning teda pole kerge lollitada.
«Jah, ma arvan, et mul on see eelis. Ma ei tunne kõiki välisministeeriumi valdkondi, aga ma oskan hinnata, mida mulle kirjutatakse, mida mulle räägitaks ja milles mind briifitakse. Jah, ma tunnen neid inimesi. Ma tean ka seda, keda ma võin usaldada pimesi, aga kelle puhul ma pean võibolla küsima teise arvamust. Sest kõik inimesed ei ole perfektsed; mina ei ole perfektne ja sina ei ole perfektne. Aga jah, ma oskan hinnata seda, mida mulle räägitakse, kes mulle räägib, miks ta mulle räägib ning kas ta räägib mulle ikka kõik. See vilumus on mulle tulnud nende aastatega välisministeeriumis,» sõnas Kaljurand.