Soomlasest futurist: kas tõesti sureb inimkond oma lolluste tõttu välja?

Maa Foto: SCANPIX

Soomlasest futurist Niko Herlin on juba mõnd aega vaaginud, milline võib meie planeedi ja inimkonna tulevik olla.

Herlini sõnul mängib kliimamuutus tulevikku silmas pidades tähtsat rolli ning edaspidi võib ka Põhja-Euroopa olla lumeta, edastab Yle.

Ta tõi näite, et Soomes on viimase 166 aastaga keskmine temperatuur tõusnud rohkem kui kaks kraadi ning uuringud on näidanud, et temperatuuri tõus on kõige kiirem just Skandinaavias.

«Soomes, Rootsis ja Norras ei ole tulevikus enam lund, kuid see ei ole veel katastroof. Katastroof on aladel, mis kõrbestuvad ja kus midagi enam kasvatada ei saa. Põhjapool peaks valmistuma uueks põgenikelaineks ning siis on tegemist India ja Aafrika kliimapõgenikega. Neid põgenikke võib olla kaks miljardit ning seega on põhjaalad väga tihedalt asustatud,» selgitas futurist.

Pariisis algas 30. novembril rahvusvaheline kliimakonverents, mis kestab 11. detsembrini ning seal arutatakse, kuidas hoida Maal temperatuuritõus alla kahe kraadi.

Soomlasest futuristi arvates on inimkond sellega hiljaks jäänud ja liikumas oma huku suunas.

«Inimkond ei saa aru, et kliimasoojenemine on  juba ammu käimas ning nüüdne tagant järele targutamine ei takista seda. Inimesed on läbi aegade õppinud vigadest ning see juhtub ka nüüd,» jätkas Herlin.

Tema andmetel pärineb 24 protsenti kasvuhoonegaasidest Hiinast, 12 protsenti USAst ning Euroopa Liidu riikidest üheksa protsenti.

Hiinas on hakatud aru saama, kui ohtlik on juba sealsete suurlinnade õhk, sest aina enam esineb saastatusest tingitud haigusi ja surmasid.

Teadlaste arvates elame ajastul, mil Maal on käimas kuues liikide väljasuremine ning statistika kohaselt kaob praegustest liikidest neljandik. Võimalik, et ka inimene on nende liikide seas.

Herlini arvates ei saa välistada, et inimestega juhtub sama, mis kunagi hiidsisalikega ehk nad surid mitmete asjaolude kokkulangemise tõttu välja.

Ta selgitas, et inimkonna väljasuremine ei pruugi olla kiire, vaid pikaajaline protsess.

«Olen kindel, et inimkond sureb lõpuks oma pidevate lolluste tagajärjel välja,» lausus soomlane.

Herlini sõnul elab Maal praegu umbes 7,3 miljardit inimest ning inimkonna arvukus võib 2030. aastaks olla 8,5 miljardit. 2050. aastaks võib meie planeedil elada 9,7 miljardit inimest ja 2100. aastaks aga 11,2 miljardit.

Kuna inimeste arv kogu aeg suureneb, siis ei pruugi enam kõigile vajalikke ressursse jätkuda, tekivad konfliktid nii vee kui toidu pärast.

«Kui meid on 11 miljardit, siis läheb planeedil üsna kitsaks. Tuleb leida viise, kuidas see inimmass ellu jääks. Kliimamuutuse tõttu aga haritava maa osa kahaneb, seega on kaks konflikti allikat – liiga palju iniimesi ja liiga vähe haritavat maad,» nentis futurist.

Soomlase sõnul ei tasu inimkonna päästestsenaariume, mis seni on küll ulmelised, kõrvale heita.

«Mitmete riikide kosmoseagentuurid tegelevad Marsi uurimisega ja lähitulevikus on plaanis teha Punasele planeedile mehitatud missioone. Tuleb vaid leida, kuidas Marsil luua inimeluks sobivad tingimused,» jätkas soomlane.

Herlini arvates saaks tulevikus inimelu pikendada geenitehnoloogia ja ravimite abil, kuid kas tõesti tahetakse elada igavesti?

«Kui nüüd mängida igavese elu teemaga, siis võivad inimesed lohakaks ja ükskõikseks või korralikumaks muutuda. Meil on praegu lihtsam oma planeeti saastata, kuna teame, et umbes 100 aasta pärast meid ei ole enam olemas. Ehk nagu ütles Prantsuse kuningas Louis XV: «Pärast meid tulgu või veeuputus»,» jätkas futurist.

Soomlase arvates on tulevik mõnes mõttes üsna tume, sest maailmas on võitlust ja põgenikke rohkem.

Herlini arvates liiguvad Lähis-Ida ja Aafrika sõjalised konfliktid koos põgenike ja terroristidega põhjapoole ning ka Skandinaavia ei jää sellest puutumata.

Planeedil Maa võib siis tekkida kõigi sõda kõigi vastu ja lõpuks enam ei saadagi aru, mille eest või mille pärast sõditakse.

Herlini sõnul on Maa ja inimkonna saatus inimeste enda kätes ning midagi ei ole ette määratud. Inimesed teevad valikuid ja sellega koos tekivad tagajärjed.

«Kurssi saab alati muuta ja selleks tuleb olla aktiivne. Kui inimkond valib konfliktid, sõjad ja saastamise, siis või on suure tõenäosusega ees väljasuremine. Inimene võib olla neljandiku väljasurevate liikide seas. Kui aga leitakse võimalus tasakaalukaks arenguks, mis tagab looduskeskkonna kaitsmise ja piisavalt ressursse, siis on inimestel veel šansse,» selgitas futurist.