Video: Hitler põgenes Berliinist salatunneli kaudu?

Adolf Hitler 1940. aastal

FOTO: SCANPIX

Maailmas levivad seni vandenõuteooriad, et natsi-Saksamaa diktaator Adolf Hitler ei teinud 1945. aasta 30. aprillil Berliini punkris enesetappu, vaid põgenes salatunneli kaudu.

Hitleri saatust uurinute sõnul leidsid nad Hitleri põgenemisteooria puuduva osa, kirjutab Aftonbladet.

Adolf Hitleri saatust uuris pärast Teist maailmasõda isegi USA Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) asutaja ja juht J.Edgar Hoover. Siis olevat  ilmnenud, et ameeriklased ei leidnud Hitleri jäänuseid, mis väidetavalt ta kaaskondlaste poolt süüdati ning tema surma kohta puudusid kindlad andmed.

Kohe pärast sõda läks Euroopas ja USAs liikvele jutt, et Hitler põgenes koos veel mitme natsiga, kelle seal oli ka koonduslaagrite «surmaingliks» ristitud arst Josef Mengele ja holokausti «arhitekt» Adolf Eichman, Lõuna-Ameerikasse Argentinasse.

Põgenemisteooria keskseks küsimuseks oli, kuidas pääses Hitler nõukogude Punaarmee poolt ümber piiratud Berliinist välja.

Hitleri võimalikku põgenemist uuris hiljuti USA Luure Keskagentuuri (CIA) endine töötaja ja nüüdne dokumentaalkirjanik Bob Baer.

Baeri uurimine näitas, et Hitler ja ta kaaslased võisid kasutada metrootunneleid. Seda teooriat uuriti lähemalt ja jõuti erakordse avastuseni.

Baer ja uurimisse kaasatud isikud avastasid, et Hitleri kuulus punker asus üsna Platz der Luftbrücke metroojaama lähedal ning sealt viis salakäik Tempelhofi lennujaama alla.

Hiljuti leiti kajaloodi uuringute abil sellest lennujaama käigust 200 meetri pikkune lõik.

Uue dokumentaalsaatesarja «Hunting Hitler» režissööri Jason Wolfi sõnul leidsid nad Hitleri kadumise teooria puuduva lüli.

Hitleri põgenemise kohta metroo ja salatunneli kaudu ei ole kindlat tõendusmaterjali, kuid tunneliosa leidmine siiski toetab põgenemisteooriat.

Väite kohaselt jõudis  Hilter Tempelhofi lennujaama, kust lendas Lõuna-Ameerikasse.

«Me ei kinnita lõplikult, et Hitler jäi ellu ja pääses, kuid leiud viitavad, et nii võis juhtuda,,» teatas Bob Baer.

Tagasi üles