Norra tervishoiuameti teatel kardavad paljud norrakad põgenike toodavaid haigusi ja osa on hakanud selle tõttu avalikkuses kandma kaitsekindaid ja -maske.
Norrakad kardavad põgenike kaasa toodavaid haigusi
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
28. september 2015, 10:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Norra tervishoiuameti nakkushaiguste ennetamise osakonna juhtivarsti Trude Arneseni teatel on nad saanud kodanikelt sisserändajate haiguste teemal mitmeid telefonikõnesid ja e-kirju, edastab The Local.
«Osadel on kartus isegi ühistransporti kasutada, kuna arvavad, et isegi bussiistmetel ja käepidemetel on pisikuid ja baktereid. Selle tõttu on hakatud kasutama kaitsekindaid,» selgita Arnesen.
Norra on üks neid Euroopa riike, kuhu on sel aastal suundunud tuhandeid Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida päritolu põgenikke. Sel aastal on Norras esitatud 2800 asüülitaotlust ning aasta lõpuks peaks Norrasse saabuma umbes 20 000 põgenikku.
Norra tervishoiuorganid on alates massilise sisserände algusest rõhutanud, et põgenike tervist kontrollitakse ja nad ei kujuta Norra kodanikele ohtu.
«Statistiliselt võttes ei ole pagulased rohkem haiged kui enamik norralasi. Selle tõttu ei ole sisserändajate suhtes vajalik kehtestada erimeetmeid ega karantiini. Põgenikel ei ole haigusi, millega meie inimesed ei oleks varem kokku puutunud,» teatas Arnesen.
Ta lisas, et asüülitaotlejad on hea tervise juures ning nad suudavad pikal ja räsitaval teekonnal vastu pidada.
Firma Hero, mis annab põgenikele peavarju, korraldab ka vajalikud vaktsineerimised nendega töötavatele inimestele.
«Kõik meie uued töötajad saavad vajadusel vakstineeritud ja selle eest maksab tööandja,» teatas Hero juhtivtöötaja Eli Størset.
Størseti sõnul on põgenikega tegelevatel töötajate nakatumisvõimalus minimaalne.
Norras ei peeta põgenikke nakkusallikaks, küll aga on seda umbes kaks miljonit Süüria põgenikku, kes elavad Türgis.
Paljudele Süüria lastele ei ole tehtud vaktsineerimisi, kuna Süüria kodusõja tõttu on selles riigis tervishoiusüsteem peaaegu olematuks muutunud.
Türgis on Süüria põgenike tõttu tekkinud näiteks leetripuhanguid.