Stephen Hawking ei osanud kuni kaheksanda eluaastani lugeda
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
21. oktoober 2010, 13:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Briti päritolu maailmakuulus füüsik Stephen Hawking paljastas, et ta ei õppis alles kaheksa-aastaselt lugema ning akadeemiline edukas karjäär sai alguse siis kui tal diagnoositi raske haigus.
Hawking paljastas oma elu kohta käivaid fakte Londonis Royal Albert Hallis peetud loengus, kirjutab news.com.au.
«Mu õde Philippa oskas juba nelja-aastaselt lugeda ning lapsepõlves oli ta minust märgatavalt nutikam,» lausus füüsik.
Alg- ja keskkoolis ei paistnud ta oma teadmiste ega õppeedukusega eriti silma, olles klassis keskmiste hulgas.
«Mu koolitööd olid väga räpakad ja mu käekiri oli õpetajate jaoks nuhtlus. Mu klassikaaslased andsid mulle hüüdnime Einstein, võib-olla nägid nad mingeid märke, et ma olen võimeline millekski enamaks,» meenutas Hawking.
Pärast amüotroofset lateraalskleroosi ehk Lou Gherigi haiguse diagnoosi sai teadlane aru, et ta võib varakult surra. Hawkingi sõnul oli haigus see, mis ta uurimistegevust kiirendas ja suurte avastusteni viis.
Amüotroofne lateraalskleroos on närvisüsteemi hävitav tõbi, mille tulemusel inimene kaotab kontrolli oma keha üle.
«Kui surm on üsna lähedal, siis tuleb elu iga hetke maksimaalselt kasutada ning teha on tegelikult nii palju,» lisas teadlane.
Hawking on maailma üks tuntumaid mustade aukude uurijaid. Tema uuringud relatiivsusteooria, gravitatsiooni ja kosmoloogia alal on esileküündivad ning on mõjutanud paljusid teisi teadlasi.
Peale teaduslike artiklite ja raamatute on ta kirjutanud ka laiemale publikule. Tema «Aja lühilugu» (A Brief History of Time, 1988) saavutas tohutu läbimüügi.