Video: neli ja pool aastat inimröövija käes olnud poiss ei kaotanud lootust

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Vida Press

USAs Missouri osariigis Richmondis kadus 6. oktoobril 2002. aastal siis 11-aastane Shawn Hornbeck, kes oli sõitmas jalgrattal sõbra juurde.

Poiss ei jõudnud sõbrani, vaid ta rööviti ning kadus neljaks ja pooleks aastaks, edastab cbsnews.com.

Poissi otsiti nii helikopterite kui jäljekoertega, kuid teda ei leitud.

Shawni ema Pam Akers ja kasuisa Craig Akers püüdsid ajakirjanike ees asjalikuks jääda, kuid tegelikkuses tundsid nad valu ja kurbust ning süüdistasid end, et lubasid poisil üksinda minna.

Politsei ei leidnud last ning nädalatest said kuud ja kuudest aastad.

Ema ja kasuisa ei teadnud, et poiss on neile lähedal, vaid ühe tunni autosõidu kaugusel.

Poisi röövija peksis teda, tahtis tappa ning kasutas seksuaalselt ära ning tal tekkisid depressioonohood, mil ta ootas oma surma.

«Ma ei valeta, et mu elus oli siis hetki, mil ma tahtsin surnud olla, kuid elujõud sai võitu,» meenutas Shawn Hornbeck.

Ta kaotas sadisti vangistuses olles lõpuks ajataju ning oli juhtum, kui ta arvas, et on suvi, kuid tegelikult oli juba talv.

2007. aastal nägid Shawni vanemad Pam ja Craig uudist, mis meenutas nende poja kadumist. Nad arvasid alguses, et tegemist võib olla nende pojaga, sest vanus, juuste värv ja kasv oli peaaegu sama.

See ei olnud siiski nende poeg, vaid 13-aastane William Ownby, kes samuti rööviti. Beni röövimise ajaks oli Shawn olnud röövija vang neli ja pool aastat.

Kui Shawn Hornbeck nägi teist poissi, siis küsis ta endalt, kas tegemist on tema asendajaga ning kui kaua talle elu veel antud on.

William Ownby rööviti 8. jaanuaril 2007 kui ta astus koolibussist maha. Juhtumit nägi naaber ning tema sõnul suruti poiss autosse, mis kiiresti ära sõitis.

Juhtumi tunnistajaks olnud teismeline andis autost väga täpse kirjelduse, välja arvatud registreerimisnumbri, mis talle meelde ei jäänud. Politsei avaldas auto otsimiskuulutuse.

See kuulutus jäi silma pitsarestorani omanikule Mike Prosperile, sest see auto kuulus nii temale kui ka ta äripartnerile, 41-aastasele Mike Devlinile.

Devlin ei ilmunud pitsarestorani tööle  ning teatas Prosperile, et on haige. Prosper läks Devlini koju asja uurima, kuna kaaslase käitumine tundus kahtlane.

Ta märkas maja juures tagaotsitavat masinat ning lähema vaatlus näitas, et selle autoga on sõidetud tolmusel külavaheteel.

Kui Devlin välja ei ilmunud teatas Prosper politseile, et ta teab auto asukohta.

Järgmisel päeval läks FBI agent Lynn Willett koos partneriga asja uurima ning Devliniga kohtuma. Ta pani tähele, et mees käitub kummaliselt.

Willetti huvitas, kas tegemist on isikuga, kes võis röövida William Ownby.Mees ei rääkinud sellest poisist, küll aga oma «ristipojast» Shawnist ning iga kord muutus ta siis närviliseks.

FBI agent sai lõpuks aru, et mees räägib kadunud Shawn Hornbeckist.

Willett ajas oma küsimustega Devlini nurka sõnades, et neil on asitõendeid, mille abil saab seostada auto ja William Ownby kadumise.

Siis tunnistas inimröövija üles ning selgitas, et Shawn ei ole ta ristipoeg, vaid Shawn Hornbeck. Ta tunnistas samas ka Ownby röövimist.

FBI agendid läksid Devlini koju ning leidsid eest kaks poissi.

Willett arreteeris Devlini ning ta kodust konfiskeeriti käsirelvi.

FBI teatas nii Shawn Hornbecki kui William Ownby vanematele, et nende poeg on leitud.

Shawni Hornbecki ema ja isa ei uskunud alguses poja leidmist, kuna see tundus uskumatuna.

Shawn andis paar aastat tagasi meediale intervjuu, milles ütles, et teeb koostööd peredega, kust lapsed on kadunud  ning ta ei ela minevikus.

«Ma ei kahetse ega haletse. Võimalik, et sain karmi kogemuse, et oskaksin aidata teisi,» lausus noor ameeriklane.

Ta ei võrdle enda juhtumit kolme Clevelandi noore naise, Amanda Berry, Gina DeJesus and Michelle Knight juhtumiga, kes olid kauem kadunud kui tema.

Tema kõige eredamaks mälestuseks on taaskohtumine vanematega, mitte minevikuõudused.

Praegu 24-aastasel mehel on mõlemal käel juhtunu tõttu tätoveeringud, millest üks on «Respect» (Austus) ja teine «Faith» (Usk).

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles