Kaheksa viga, mida tehakse dušši võttes

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Vida Press

Väljaanne Good Housekeeping tõi ära kaheksa viga, mida enamik dušivõtjatest teeb ning millega oma tervise ja naha ohtu seab.

Pesemiskäsna või -harja ei vahetata või pesta piisavalt sageli – pesemisvahendid võivad olla pikaajalisel kasutamisel bakteripesad. Pesukäsna tasuks vahetada iga 3 – 4 nädala tagant ning pesumasinas pesta saavaid pesemise abivahendeid tuleks pesta sama ajavahemiku järel. Pesemisharju vahetada paari kuu tagant. Enne kasutamist tuleks pesemisvahendeid loputada kuumas vees. Kuivatada tuleks paigas, kus need täiesti ära kuivavad.

Naha koorimist tehakse iga päev – nahka tuleb koorida, kuid mitte iga päev. Liigne nahakoorimine võib nahka kahjustada ja väsitada. Koorimist tuleks teha vastavalt nahatüübile kas kord nädalas või harvem. Kasutada tuleks koorimisvahendeid, mis sobivad nahatüübiga.

Juukseid tasuks enne pesu harjata või kammida – juuksed katkevad vähem, kui need enne pesemist läbi harjata või kammida. Kui juuksed on takused ja lähevad kergelt sõlme, tasuks kasutada laiade harjastega harja või laia vahega kammipiidega kammi. Juuksed tasub õrnalt läbi kammida ka siis, kui juuksed on palsamiga kokku tehtud. Pärast tuleks juukseid väga hoolikalt loputada.

Hammaste kiirpesemine dušši võttes – hambaarstid ei soovita duši all olles kiiresti hambaid pesta, vaid hammaste pesemiseks peaks võtma eraldi aega kas enne dušši või pärast seda. Hambaid peaks pesema vähemalt paar minutit, kuid parem oleks kui 7 – 10 minutit.  

Duši all olles ei tasuks esmalt jalgadega tegeleda – paljud alustavad dušši võttes jalgadega tegelemist, kas neid raseerides või kõva nahka talla alt eemaldades. Asjatundjad soovitavad esmalt olla mõnda aega duši all, pesta keha ning alles siis hakata tegelema jalgadega, kuna soe vesi on nahka pehmendanud ja protseduure saab teha kergemini.

Igapäevane juuste pesemine – kui juukseid pesta iga päev, siis see võib peanahka kuivatada või tekib kiirem rasueritus. Normaalseid juukseid ja peanahka tuleks pesta siis kui need tunduvad liiga rasvased ja tolmused, tavaliselt  3-4 päeva tagant. Kuivade ja liigrasvaste juuste puhul jälgida samuti juuste ja peanahaga toimuvat. Kui aga treeningute või töö tõttu on vaja sagedamini pesta, siis valida pehme ja peanahka mitte kuivatav šampoon ja palsam.

Liiga kuum dušš – talvisel ja külmal ajal võidakse võtta liiga kuuma dušši, kuid see võib kaasa tuua naha kuivaksmuutumise ning sügelemise. Parajalt sooja veega pesemine aitab säilitada naha normaalset pH taset ning niiskust. Samuti ei pea siis kasutama naha niisutamiseks väga palju ja sageli kuivale nahale mõeldud kreeme.

Liiga kare rätik – kare rätik võib kahjustada karvanääpse, tuues kaasa nahaprobleeme. Naha liigne hõõrumine võib kaasa tuua naha kuivaks muutumise. Pehme rätikuga tupsutamine aitab kaasa naha niiskuse säilitamisele. Niiskeid juukseid ei tasuks keerata rätiku abil turbanisse, kuna see võib juukseid kahjustada.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles