7. – 27. aprillini on Rahvusraamatukogu 6. korruse galeriis avatud valiknäitus teatri- ja maalikunstniku ning graafiku Aleksander Peeki töödest. Näitus on pühendantud kunstniku 100. sünniaastapäeva tähistamisele ja selle pidulik avamine toimus kolmapäeval, 7. aprillil.

FOTO: Viktor Burkivski

Näituse ellukutsujateks on kunstniku pojad ja lapselapsed, sooviga hoida elavana ja väärtustada Aleksander Peeki mitmekülgse loometegevuse pärandit – meisterliku klassikalise realismi väljendusi akadeemilise ja tarbekunsti kaudu. 25. aprillil möödub 100 aastat kunstniku sünnist.

FOTO: Viktor Burkivski

«Meile oli isa Aleksander suur eeskuju, väärtusloome kandja ja õpetaja. Nii tema töötahe, kui oskus liita käelise töö tegija praktilised oskused kunstniku loovate lahendustega on olnud inspireeriv kõigile tema järeltulijatele,» tõdeb näituse üks ellukutsujatest, Aleksander Peeki poeg ettevõtja Toomas Peek.

«Temalt sain veendumuse, et korrektsuse, insenerimõtte, praktilisuse ja loovuse ühendudes võib oluliselt muuta ning mõjutada maailma, lähedasi ja iseennast,» lisab ta isalt saadud pärandi kohta.

FOTO: Viktor Burkivski

«Isalt sain eluteele kaasa austuse tööriistade vastu, sest Aleksandri elufilosoofia järgi oli hea tööriist «meistri märgiks». Mulle on olnud eeskujuks tema pühendumine oma loomingusse ja töösse: läbi innovaatilise ja meisterliku käsitööoskuse arendas ta graafikas jõuliselt edasi serigraafiat, millest sai paljude kunstnike lemmiktehnika ja arenes välja tänapäeva siiditrükk; inspireeriv oli ka tema visionäärlik pool, mis andis elu sellistele graafikatehnikatele nagu hulkvärviline sõretrükk ja anoodsöövitus. Teiseks pärisin isalt õpetuse, kuidas kõike ruumiliselt näha ja tajuda – see võimaldab igapäevaelus sageli lihtsa fassaadi taga sügavat sisu näha,» räägib isa loomingu mõjutustest oma eluteele tema meister-insenerist poeg Kuno Peek.

FOTO: Viktor Burkivski

Aleksander Peek sündis 25. aprillil 1915. aastal Kundas. Erialalisi teadmisi teatrikunstist omandas Peek Moskvas.

Samuti õppis ta Siberis Omski kunstikoolis teatri-dekoratiivkunsti osakonnas, kust kutsuti rindele. Samal ajal oli tal võimalus edasi töötada ka kunstnikuna, kuuludes Primorjes Nõukogude Kunstnike Liidu ridadesse. Oma rindejoonistuste ja maalidega võttis ta osa näitustest Vladivastokis jm. Teatrikunstnikuna on Aleksander Peek töötanud nii Donbassis kui Samarkandis. Jõudnud tagasi Eestisse töötas ta 1946. aastast Tallinna RAT Estonias ning Vene Draamateatris.

Tema käe all sündisid üle 25 etenduse leidlikult ning tugevalt professionaalsel tasemel ja hea ajastutunnetusega läbiviidud lavakujundused. Just siit sai alguse Aleksander Peeki oskus siduda praktilisi töövõtteid erinevate loovate kunstiliste võimalustega visuaalselt nauditavaks tervikuks.

FOTO: Viktor Burkivski

Pärast teatrist lahkumist pühendus Peek maalikunstile, luues toonase ühiskonna seisundit tabavaid maale nagu «Bürokraadi eine» ja suurvorme nagu Tallina kino «Rahu» seinamaal (1950).

Viimastel aastatel oli kunstniku lemmikuks graafika, kus ta süvenes ning katsetas serigraafia kui paljusid võimalusi pakkuva tehnikaga. Näitusel on esitatud tema uudsete tehniliste lahendustega loodud 1960-ndate Tallinna vaated, kus autor erineva lähtenurga ja faktuuriavõtetega on jäädvustanud vanalinna selle ajaloolises omapäras. Peeki tehnoloogia ja kunsti ühendamise annet näitab  anoodsöövitust hõbesepisega ühendav elektronpanoo «Olümpia purjeregatt Tallinna lahel» (1980), mida näidati Düsseldorfi näitusel. Ta oli NSVL Ministrite Nõukogu 1977. aasta preemia laureaat ning alates 1950. aastast Eesti NSV teeniline kunstnik, mis toona ei pruukinud tähendada ainult ideoloogilist sobivust ajastu teemadega.

FOTO: Viktor Burkivski

Oma mitmekülgseid andeid rakendades tegi ta aastatel 1950-1960 NSVL Rahvamajanduse Näituste paviljonidele töötavaid masinate ja seadmete mudeleid ning riigi elektrifitseeritud kaardi, aga ka kaardid Eesti energiale ja politseile.

Oskus liita tehnilist taipu kunstiga on andnud tulemuseks hulga välisdekoratsioonitöid ning arvukate näituste kujundusi, kus ta on edukalt rakendanud mitmeid tehnilisi täiendusi ja uuendusi. Kaasaja kunstnstihuvilistele mõjub inspireerivalt Peeki ande ja innovatsiooni sünergia uute tehnoloogiate (hulkvärviline sõretrükk, anoodsöövitus jms) kasutuselevõtjana.

FOTO: Viktor Burkivski

Aleksander Peeki elutööle ja 100. sünniaastale pühendatud mälestusnäitus on Rahvusraamatukogu 6. korruse galeriis avatud 7.–27. aprillini.

FOTO: Viktor Burkivski

Ingrid Peek: Vanaisa muusaks oli minu armas vanaema.

Vaata pildigaleriid ja videot!