Sügispimeduses annab energiat lähedase puudutus

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lapsevanemad soovivad tagada järelkasvule väärika tuleviku.
Lapsevanemad soovivad tagada järelkasvule väärika tuleviku. Foto: SCANPIX

September toob endaga kaasa mitmeid muutusi ilmastikus ja elutempos ning lisaks külmetushaigustele võivad inimesi ohustada ka psüühilised probleemid. Sellest, kuidas sügishämaruses siiski energiliseks ja rõõmsaks jääda, rääkis psühhiaater Jüri Ennet.

Enneti sõnul on kohanemine uute tingimustega individuaalne ja seda mõjutavad nii välised kui sisemised tegurid. Toimetulek sõltub näiteks sellest, kas lapsed on pandud õigesse kooli, kas üldse ja kui stabiilne on töökoht, kas võlad saavad õigel ajal makstud, kuidas toimivad peresuhted ja nii edasi. Aastaaja vaheldumist silmas pidades võib kõige olulisemaks välisteguriks pidada vähenenud päevavalgust, kuna viimane on inimestele energiaallikaks.

Ebameeldivate tegurite kokkulangemine võib viia energia ja tuju langemiseni, millest äärmisel juhul arenevad välja ärevus- või meeleoluhäired ning isegi depressioon. Viimase puhul tuleks tähelepanelik olla, kuna lisaks klassikalisele haigusvormile esineb ka varjatud depressiooni, mida Ennet lihtsustab fraasiga «nägu naerab, süda nutab».

Probleemiks peaks häiritud enesetunnet pidama juhul, kui vaevama hakkavad unehäired, näiteks raskused magama jäämisel, öösiti ärkamine ja halvad unenäod. Lisaks toob psühhiaater väga olulise tunnusena välja tööefektiivsuse vähenemise, olenemata suurtest pingutustest. Samuti peab ta ohumärgiks, kui inimest hakkavad vaevama mineviku vead ning ebakindlus tulevikku vaadates. Klassikaliseks depressiooni sümptomiks on madala enesehinnangu teke. Nimetatud näidustuste esinemisel kannatavad kõige enam lähisuhted.

Pimeda aja saabudes on psühholoogiliste vaevuste parimaks ennetusviisiks psühhiaatri arvates valgusteraapia, mille efektiivsus ainevahetuse parandaja ja energia tõstjana on aastakümneid tagasi teaduslikult tõestatud. Enesetunnet parandab juba siseruumides valgustuse täiendamine ja kohandamine.

Kõige rohkem avaldavad inimestele mõju siiski sotsiaalsed tegurid, väidab Ennet. Välise energiaallika ehk päikesevalguse vähenemisel tuleks eriti suurt rõhku pöörata lähisuhetele. Kuna paljude füsioloogiliste hädade algallikaks võivad olla psühholoogilised stressorid, siis saame vajaliku vaktsiini erinevate terviseprobleemide vältimiseks enda siseringilt. Puudutused mõjuvad igas vanuses inimestele kui valgus hingele ning kompenseerivad väljas domineerivat pimedust. Psühhiaatri sõnul on füüsiline kontakt lastele lausa hädavajalik.

Ennet juhib tähelepanu, et koos lähedase inimesega on ka pimedas toas väga hea olla. Seega tuleks sügisele vastu minnes enam aega koos sõprade ja perega veeta ning enda ja lähedaste tervisliku heaolu nimel rohkem kallistusi ja puudutusi jagada, kuigi selleks leidub kindlasti veel teisigi põhjuseid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles