Video: Jupiteri kuul Ganymedesel on rohkem vett kui Maal

Ganymedes

FOTO: SCANPIX

Kosmoseteleskoobi Hubble uuring näitas, et meie päikesesüsteemi suurimal kuul Ganymedesel on selle jäise pinna all suur ookean.

Jupiter ja Ganymedes (all)

FOTO: SCANPIX

Arvutijoonistus Jupiteri kuust Ganymedesest

FOTO: SCANPIX

Uurijate sõnul on Jupiteri kaaslasel Ganydemesel rohkem vett kui meie planeedil Maal ning selle tõttu tahetakse uurida, kas nimetatud kuul oleks olnud elu teke võimalik, edastab BBC.

USA kosmoseagentuuri NASA uurimisalus Galileo sai juba 2000. aastate alguses andmeid, et Jupiteri kuul võib olla pinna all veekogu. Hubble´i uus informatsioon kinnitas seda.

Ganymedes on meie süsteemi kuude seas eriline, mitte vaid oma suuruselt, vaid ka oma magnetvälja tõttu.

Hubble salvestas, kuidas Ganymedese magnetväli tõmbas külge kosmilisi osakesi, mis tekitasid lõuna-ja põhjapoolusel virmalisi.

See magnetväli mõjutab ka Jupiteri ning planeedi ja ta kuu vahel on pidev «side».

Teadlased  tegid Hubble´i edastatud info põhjalt arvutimudeli, mis lubab oletada, et Ganymedese pinna all on suur soolase veega ookean.

«Ganymedese ookeani olemasolus ei ole enam kahtlust,» sõnas Saksamaa Kölni ülikooli geofüüsik Joachim Saur.

Peamiselt vesinikust ja heeliumist koosnev Jupiter on meie päikesesüsteemi suurim planeet. Tema kuu Ganymedes koosneb silikaatkivist ja veejääst ning on suurem kui planeet Merkuur. Samas on selle mass vaid pool Merkuuri massist.

Teadlaste arvutimudeli kohaselt võib Ganymedese ookean olla kümme korda sügavam kui Maa ookeanid ning see asub umbes 150 kilomeetri sügavusel, kuid mitte sügavamal kui 330 kilomeetrit.

Arvatakse, et kuu sisemuses on piisavalt «soe», et vesi on vedelas olekus, mitte jäätunud. Sellele võib kaasa aidata soolsus. Oletatakse, et iga liitri vee kohta on seal viis grammi soola.

Jupiteri kaaslase ookeani leid on kasulik Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) projektile, mille raames saadetaks 2022. aastal Jupiteri ja selle kaaslasi uurima sond JUICE.

Sond peaks Jupiteri orbiidile jõudma 2030. aastal ning tegema uuringuid kolm aastat.

Varem on pinna all peituvaid veekogusid leitud Jupiteri Europa ja Saturni Enceladus kuult.

Teadlaste arvates võib vett leiduda ka Jupiteri Callisto kuul ning kääbusplaneetidel Plutol ja Ceresel.

«Iga uus missioon, millega uurime oma päikesesüsteemi, viib meid lähemale leidmaks planeeti või kuud, mis on Maaga võrdlemisi sarnane,» sõnas USA astronoomiliste uuringute keskuse astronoom Heidi Hammel.

Tagasi üles