Laupäeva õhtul tähistasid Läänemere riikide elanikud mererandades tulede süütamisega muinastulede ööd, Pärnu rannas süüdati traditsooniliselt tuleskulptuurid ja kõlas elav muusika.
Galerii: Muinastulede öö tõi Pärnu randa sadu inimesi
29. august 2010, 09:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muinastulede öö korraldaja Mart Tõnismäe süütas kella 21.30 paiku Pärnu rannas rannaliivalt merepiirini viiva ussitaoliselt lookleva tulederea, mis merepiiril lõppes tuledest loitleva värava ja ringristiga. Randa kogunenud inimesed paigutasid omakorda merepiirile sadu küünlaid ja tõrvikud.
Pärimusmuusikaga lõid augustiõhtul meeleolu Merike Paberits (eesti torupill, flööt, laul), Karoliina Kreintaal (viiul, hiiu kannel, laul) ja Arno Tamm (laul, kitarr).
Muinastulede ööd tähistati mitmel pool Pärnuma mererandades ja Kihnu saarel. Veebilehe www.muinastuled.ee andmetel oli laupäevaks Eestis teatatud 362 lõkkekohast.
Muistsete märgutulede taaselustamine algatati 1992. aastal Soomes. Siiani süttivad lõkked igal aastal augusti viimasel laupäeval kell 21.30. Muinastuled süüdatakse veel Rootsi, Soome, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa ja Taani randades. Eestis on see mitmes rannakülas juba traditsioon.
Muinasajal kasutati mere ääres märgutulesid, et meremehed leiaksid tee ohutusse sadamasse või randa. Tulede eest hoolitsemine oli juba viikingite ajal rannakogukondade kohustus. Nüüdisajal süüdatakse Läänemere ääres muinastuled selleks, et näidata mererahva ühtsust ja tuletada meelde meie ajalugu ja kultuuripärandit. Tuled läidetakse nendegi mälestuseks, kes igaveseks merele jäänud.
Pärnus süüdati muinastuled 16. korda.