Maakera sisekivimikihist avastati «ookean»

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maa
Maa Foto: SCANPIX

Maa sees asuvast mitmesaja kilomeetri paksusest kivimikihist leiti nii-öelda siseookean.

USA Northewsterni ja New Mexico ülikooli teadlaste sõnul on selles nii palju vett, et selle veekogusega saaks täita Maal olevad ookeanid rohkem kui kolmekordselt, edastab foxnews.com.

Maa sees olev vesi ei ole siiski selline, nagu me oleme harjunud kasutama joomiseks või ujumiseks.

Siseookeani vesi ei ole vedelas, külmunud ega ka gaasilises olekus, vaid kuumuse tõttu,  mis ulatub 1100 kraadini ning suure rõhu tõttu molekulaarne.

Teadlaste sõnul asub see «ookean» maakoore kihis, mis ulatub 400 – 660 kilomeetrini.

Northewsterni ülikooli geofüüsik Steve Jacobsen ja New Mexico ülikooli seismoloog Brandon Schmandt leidsid esmalt Põhja-Ameerikas asuvaid maakera sisekihte uurides sügavaid magmataskuid, kuid ka «ookeani», mis võib olla maailma suurim.

Leiu teinute sõnul võis see Maa-sisene reservuaar tekkida maakoore liikumise tõttu, tekitades süvakihtide kivimite hõõrdumist ja sulamisprotsesse.

Nüüdne leid võib anda uut informatsiooni Maa tekke kohta.

Teadlased kasutasid Maa siseosa kivimikihtide uurimiseks seismomeetreid, mille abil mõõdeti maavärinate poolt tekitatavaid seismilisi laineid. Avastati, et Maa sees asuvad kivimid on sellised, mis võimaldavad sinna vee kogunemist ja säilitamist.

Enne seda leidu arvati, et Maa sisemuses on vaid sulavad kivid ja magma.

«Maa sees sulanud kivimid, mida tuntakse kui magma, jõuab vulkaanipurskel pinnale, siis saab magmast laava. Meil oli selline nägemus kuni nüüdse leiuni, mil 643 kilomeetri sügavuselt leiti molekulaarses olekus vett,» teatasid uurijad.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles