Riho Sibul: Joala oli ainulaadne muusik

Kaarel Arb
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riho Sibul.
Riho Sibul. Foto: Jelena Rudi

«Jaak oli esiteks muidugi väga hea sõber, aga muusikuna oli ta ikka ainulaadne ja erakordne,» räägib Riho Sibul, kelle esimene kokkupuude tulevase sõbraga leidis aset  1985. aastal, mil ta Joala saateansamblisse Lainer esinema kutsuti. Kuigi Sibul jõudis Laineris kitarri mängida vaid aasta jagu, oli see aasta alguseks väga pikaajalisele ja erilisele sõprusele, meenutab Sibul.

«See on ikka väga ränk kaotus, mida siin muud öelda saabki,» jätkab Sibul, «ainulaadsus ja erakordsus iseloomustavad Joalat nii muusiku kui ka lihtsalt inimesena. Ta oli professionaal, aga on ehk olulisemgi, et temas oli tohutult palju hinge.»

«Joala oli haruldane muusik. Ta mängis küll väga mitmeid instrumente küllaltki korralikul tasemel, aga tema instrumendiks oli peamiselt ikkagi hääl,» räägib Sibul, «ta oli erakordselt hea kõrvaga, nii muusikas kui ka muidu, ta teadis, tundis ja armastas muusikat ning tundis ennast muusika sees hästi.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles