Sotsiaalmeedias on populaarseks saanud uus kampaania Women Against Feminism (naised feminismi vastu), mille sõnumiks on, et feminism on oma aja ära elanud.
Uus kampaania sotsiaalmeedias: naised feminismi vastu
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
1. august 2014, 15:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kampaania sai alguse naistest, kes panid internetti endast fotosid kirjutistega, milles nad selgitavad, miks feminismi enam vaja ei ole.
Kirjutistel seisis: «mulle meeldib olla ülinaiselik naine», «komplimentide tegemine ei ole vägistamine», «mehele söögi tegemine ei ole ärakasutamine», «mull meeldib end mehe jaoks seksikaks teha» , «mehed ei ole meie vaenlased» jne.
Reaktsioon feminismivastastele on seinast seina. Osa arvates ei saa need naised feminismist aru, teiste arvates on tegemist nüüdisaegse feminismiga.
Üks kampaanias osalevatest naistest, ameeriklanna Danielle Geiger edastas Facebookis, et ta on saanud oma sõnumi «my self worth is not directly tied to the size of my victim complex!» (minu eneseaustus ei ole seotud minu ohvrikompleksiga) tõttu tapmisähvardusi.
Ta lisas, et teda peetakse ta erineva arusaama tõttu idioodiks ning arvajad on äärmusfeministid.
Facebooki leheküljel Women Against Feminism seisab «see lehekülg ei kajasta liikumist ega organisatsiooni».
«Leheküljele saab panna reageeringuid feminismi kohta ning fotod räägivad enda eest».
Austraalia Adelaide`i ülikooli naisuuringute teadlane Emerita Chilla Bulbeck sõnas, et talle oli üllatuseks, et feminismivastased nii palju tähelepanu on saanud.
Bulbecki sõnul ollakse feminismist rääkides kinni ikka veel 1970. aastates, mil end feministideks nimetanud naised protestiks rinnahoidjaid põletasid.
Ta lisas, et feminism kerkis 1960. – 1970. aastatel olukorras, kus naistele kehtisid sotsiaal- ja tööelus mitmed piirangud ning naistele maksti meestest märgatavalt väiksemat palka. Sooline diskrimineerimine oli siis ilmsem.
Tänapäeval on naiste sotsiaalne- ja tööalane olukord paranenud, samas aga on mingid süsteemid säilinud, mis naisi alla suruvad. Naised võivad süüdistada probleemides mehi, kuid tegelikult tuleks muuta ajast ja arust ning sissejuurdunud seisukohti.
Bulbecki sõnul oli talle üllatuseks ja ka kurvastuseks, et naised feministlikku liikumist ründavad.
Teadlase arvates tekitavad sellised omasoo rünnakud veelgi suuremat ebavõrdsust.
Bulbecki sõnul on «ideaalne feminist» see, kes saab aru meeste ja naiste vahelisest ebavõrdsusest, mis põhineb sool, seksuaalsusel, nahavärvil ja sotsiaalsel kuuluvusel.
«Ideaalne feminist» on ka see, kes usub, et üheskoos on naistel lihtsam kitsaskohtadele tähelepanu pöörata.
«Meie, feministid, ei vihka mehi. Enamik feministe on meestega abielus. Vihata tuleb seda, kuidas osa mehi naistesse suhtub. Kedagi ei saa süüdistada selles, et ta on sündinud kas meheks või naiseks,» lausus teadlane.
Bulbeck lisas, et tänapäevaks on feminism saanud negatiivse värvingu ja seda eelkõige minevikus tehtu pärast – rinnahoidjate põletamine, meestevihkamise üleskutsed ja naiste agressiivne mehelik käitumine.
Tema sõnul ei ole feminism surnud, vaid liikumas uude faasi.
Sotsiaalmeedias on hakanud juba levima sõnumid a la «mehed feminismi eest».