Postimees avaldab laulupeo esimesel kontserdil kõlanud vahetekstid, mille koostas Tallinna Linnateatri muusikaala juhataja Riina Roose.
Ernesaks: meie laul peab ulatuma Päikeseni, Suure Vankrini ja Põhjanaelani
9. juuli 2014, 14:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
XXVI laulupeo 1. kontsert «AJA PUUDUTUS»
Laupäeval, 5. juulil kell 20:00
Juhan Liiv on ütelnud: kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta. Sestap on meie tänane kava omalaadne ajalootund.
1869. aastal kutsus Johann Voldemar Jannsen «kõiki, kes eesti keeles laulda võivad ja tahavad», Tartusse esimesele üldlaulupeole. 878 meest võttis seda üleskutset kuulda.
Laulupidude ajaarvamine oli alanud.
I laulupidu 1869
Programmilise kõne peab tol ajal 29-aastane Tartu gümnaasiumiõpetaja Jakob Hurt.
Katkend Jakob Hurda kõnest I üldlaulupeol 1869:
«Eesti mees jäägu Eesti meheks igas ametis, igas seisuses, maal või linnas. Eesti vend, ole sina kirikuõpetaja või kooliõpetaja, kaupmees või käsitöötegija, tohter või mõni muu tark, köster või koolmeister, maamõõtja või vallavalitseja - jää ustavaks Eesti rahva liikmeks, jaga temaga õnne ja õnnetust, siis oled aus mees kõikide ees.
Tõsine, täieline ja tõeste edasi astuv õpetus üksi emakeelel võib inimesele antud saada.
Muretsegem Eesti koolide eest, muretsegem ühe suurema eesti kooli eest! See on mo viimne sõna, Eesti vennad!»
II laulupidu 1879
Juba II laulupeoks on pillipuhujad saanud nii palju hoogu juurde, et esinesid omaette numbritega. Järgmise pala autor on küll teadmata, aga tänastele mängijatele on seda suupärasemaks seadnud Peeter Saan, kes leidis selle loo meie puhkpillimuusika isa David Otto Wirkhausi noodimapist.
Kõlab «Galopp «Edasi» Puhkpilliorkestreid juhatab David Otto Wirkhausi lapselaps Taavo Virkhaus.
III laulupidu 1880
Kolmas laulupidu on esimene Tallinna pidu. Sellelt peolt on kavas laul, mille autoriteks on kaks Leipzigi ülikooli keeledoktorikraadiga meest, Karl August Hermann ja Mihkel Veske. Karl August Hermann on ka sõna «helilooja» looja.
Karl August Hermann, Mihkel Veske «Ilus oled, isamaa!» Meeskoore juhatab Andrus Siimon
IV laulupidu 1891
Alates neljandast peost on laulupeol segakoorid, kellest saab pidude kandvaim kooriliik. Järgmised kolm laulupidu jäävad aega, mil kõik koolid ja ametiasutused muudetakse venekeelseks, aga laulupeod on endiselt eestikeelsed! Koorilaul on sel ajal üks kõige olulisemaid rahvuskultuurilisi eneseavaldusi.
Miina Härma, Friedrich Reinhold Kreutzwald «Enne ja nüüd» Segakoore juhatab Lauri Breede.
V laulupidu 1894
Järgmise laulu autoriteks on kaks Karksi kihelkonnakooli õpetajat, Friedrich Saebelmann ja Peeter Ruubel. Tänasel kontserdil kõlab Kaunimad laulud ehk «Eestimaale» nii, nagu ta kõlas algselt: ühesalmilisena ja algusreaga «Kaunimad laulud pühitsen sull`»
Friedrich Saebelmann, Peeter Ruubel.
«Kaunimad laulud», ühendkoore juhatab Indrek Vijard.
VI laulupidu 1896
Kõlama hakkava «Porilaste marsi» autor on teadmata. Teada on aga järgmine sei: kui dirigent D. O. Wirkhaus juhatas seda lugu tuleval (VII) laulupeol kava väliselt, pääses ta hädavaevu vangimajast. Nii väga on võimumehi hirmutanud muusika mõju!
Puhkpilliorkestrite esituses kõlab «Porilaste marss» juhatab Arvi Miido.
VII laulupidu 1910
Sellel laulupeol pandud Estonia teatri nurgakivi võib vaadelda sümboolselt kui Eesti riigi nurgakivi - rahva rahaga ehitatud Estonia majas koos käinud haritlaste klubis küpseb iseseisvuse mõte, mis päädib oma riigi väljakuulutamisega.
Seitsmendal laulupeol on peaaegu kõik laulud eesti autoritelt. Võrreldes seniste pidudega on kava märksa nõudlikum. Peo toonane toimumispaik kannab nüüd Laulupeo tänava nime.
Rudolf Tobias, Gustav Suits «Noored sepad»
Puhkpilliorkestri seade: Peeter Saan. Segakoore juhatab Risto Joost.
VIII laulupidu 1923
Esimene iseseisvusaegne laulupidu.
1918 . aastal kuulutati: «Eesti, sa seisad lootusrikka tuleviku lävel!»
Need olid kindla tuleviku-usuga mehed, kes veel sõjakära taustal rajasid emakeelse ülikooli ja kõrgemad muusikakoolid nii Tallinna kui Tartu. Kahe muusikakooli kasvandikud hakkavad peagi kujundama meie koorimuusika nägu ja tegu. Tulevikus ka Mart Saare käe all.
Mart Saar, sõnad rahvaluulest «Mis need ohjad meida hoidvad»
Ühendkoore juhatab Alo Ritsing.
IX laulupidu 1928
Laulupidu on seni peetud Kadriorus ja selle lähistel erinevais paigus. Alates sellest peost toimub pidu siin, praegusel platsil. Laulupidu on koju jõudnud.
Konstantin Türnpu, Marie Heiberg «Priiuse hommikul» Segakoore juhatab Mikk Üleoja.
X laulupidu 1933
Esmakordselt astuvad üles naiskoorid, vändatakse esimene helifilm. Tehnika uus sõna «raadio» on abiks nii laulude õppimisel kui peo ülekandmisel, nõnda et pidu kostab isegi Riia linna alla.
Eduard Tamm
«Kalev ja Linda» pidulik avamäng Miina Härma viisidest.
Puhkpilliorkestreid juhatab loo seade autor Peeter Saan.
XI laulupidu 1938
Noil aegadel mõtiskleb Anton Hansen Tammsaare:
«Pole võimalik süveneda ühegi rahva hingeellu, ilma et samal ajal ei süveneks kogu inimsoo hingeellu.
Sellest järgnebki paradokslik nähe, et kõige rahvuslikumad vaimlised loojad muutuvad aja jooksul ikka kõige rahvusvahelisimaiks.»
Mart Saar/ Marie Heiberg «Põhjavaim» Segakoore juhatab Triin Koch.
XII laulupidu 1947
Aeg on keeranud ette oma süngema palge... Kuid esimese nõukogude okupatsiooniaegse laulupeo kava on veel väga rahvuslik ja viimast korda, enne pikemat katkestust, täiesti eestikeelne.
Miina Härma, Anna Haava «Ei saa mitte vaiki olla» Naiskoore juhatab Vaike Uibopuu.
XIII laulupidu 1950
Eesti on sattunud uusima ajaloo kõige mustemasse auku. Osavõtjate arv valetatakse absurdselt suureks, esinevad soldatite ja kaevurite koorid vene keeles. Vahetult enne laulupidu arreteeritakse laulupeo juhid Riho Päts, Alfred Karindi ja Tuudur Vettik. Käsukorras peo pidamine mõjub kõigi toonaste vangistamiste, küüditamiste, põgenemiste ja tapatalgute taustal farsina.
Kallid lauljad! Kallid kuulajad! Mõelgem möödunule mõni hetk vaikuses!
Vaikuse hetk – sõnatu meenutus. Kogu väljakul.
XIV laulupidu 1955
Tundub, et kõige rängemad ajad on ehk möödas.
Koorilaul on üks väheseid valdkondi, kus on võimalik omaalgatuslik tegutsemine ja usalduslik suhtlemine. Tal on taas täita rahvusliku meelsuse kandja roll.
Mart Saar, sõnad Jakob Hurt «Karjapoiss» Segakoore juhatab Heli Jürgenson.
XV laulupidu 1960
Sellel peol on palju häid uudiseid. Tartus on toimunud esimene Baltikumi üliõpilaste laulupidu «Gaudeamus». Laulupeol esinevad esmakordselt poistekoorid. Kõige krooniks «lauldakse sisse» äsjavalminud laululava, mis saab ka kohe oma «veeristsed» – niisugust sadu ja padu, kui selle peo esimesel päeval, ei olnud enne nähtud.
Villem Kapp, sõnad Kersti Merilaas «Põhjarannik» Meeskoore juhatab Eri Klas.
XVI laulupidu 1965
Vahepeal on suur laulupidu saanud endale väikese venna - koolinoorte laulupeo.
Aga selsamal 16. üldlaulupeol ligi 50 aastat tagasi, juhatas Mihkel Lüdigi «Jaaniööd» Neeme Järvi, kes juhatab seda ka täna!
Mihkel Lüdig sümfooniline poeem „Jaaniöö“
Sümfooniaorkestreid juhatab Neeme Järvi.
XVII laulupidu 1969
Sel peol nagu ei olekski numbrit, sest see on Juubelilaulupidu!
Justkui oleks õige pisut aimu antud, et 20 aasta pärast «priius meil tulema peab!»
Veljo Tormis, sõnad Hando Runnel.
«Laulu algus» Ühendkoore juhatab Tõnu Kaljuste.
100. juubeli tähistamiseks ei piisa ühest loost.
Heino Eller «Kodumaine viis», sümfooniaorkestreid Juhatab Vello Pähn.
XVIII laulupidu 1975
Vaatamata keerulisele ajale kõlab laulupeol ikka laule, mille pärast tullakse, millest saadakse muusikaelamust ja hingekosutust.
Tuudur Vettik, Kersti Merilaas «Nokturn». Laulavad segakoorid.
Oma õpetaja, Tuudur Vettiku laulu juhatab Ants Üleoja.
Gustav Ernesaks on mõtisklenud:
«Loogem rohkesti uusi lastekoore, sest kes lapsena laululaval on laulnud, see kerge südamega koori tööst ja järgmisest laulupeost kõrvale ei jää.
Olge tervitatud õpetajad! Teile rajanes minevikus ja rajaneb ka tulevikus meie laulude lend.
Inimesed võivad ju Kuu peal ära käia – meie laul peab aga ulatuma Päikeseni, Suure Vankrini ja Põhjanaelani.»
XIX laulupidu 1980
Uno Naissoo, Ira Lember «Koolikell»
Sümfooniaorkestri seade Tõnis Kõrvits. Juhatab Tiia-Ester Loitme.
XX laulupidu 1985
Gustav Ernesaks oli läbi heitlike aegade meie laulupidude tüürimees. Selle hiigellaeva navigeerimine nõudis peale osavuse suure pildi nägemist, tervikutaju. Seda laulutaadil oli.
Ja küllap oli ka terake õnne...
Gustav Ernesaks «Sireli, kas mul õnne»
Laulavad naiskoorid.
Oma õpetaja, Gustav Ernesaksa laulu juhatab Silvia Mellik.
XXI laulupidu 1990
See ei saanud enam nii edasi kesta, ükskord pidi prahvatama vimm, mis kogunend salaja! Öölaulupidudel laulsime end ikkest lahti!
Laulupeod ees – iseseisvus järel!
René Eespere «Ärkamise aeg» Ühendkoore juhatab Ene Üleoja.
XXII laulupidu 1994
Tõnis Mägi «Koit»
Kooriseade René Eespere, sümfooniaorkestri seade Tõnis Kõrvits. Ühendkoore juhatab Olari Elts.
XXIII laulupidu 1999
Olav Ehala, sõnad Juhan Viiding «Päikeseratas»
Laulavad lastekoorid ja naiskoorid. Juhatab Maarja Soone.
Tol samal 1999. aasta laulupeol kõneles Lennart Meri:
«Nüüd on moes rääkida, et laulupeod ei ole enam moes. Laulupeod ei ole kunagi moes olnud, sest laulupidu ei ole moeasi. Laulupidu on südame asi. Nagu eesti keel ja meel, nagu armastus. Moed tulevad ja lähevad, aga rahvas ja riik jääb. Laulud on olnud meie relvad ja laulupeod meie võidud.»
XXIV laulupidu 2004
Rein Rannap sõnad Hando Runnel.
Ühendkoore juhatab Hirvo Surva.
Pea poolteist sajandit on läbi lauldud. Meil on, mida mäletada!
XXV laulupidu 2009
Aleksander Kunileid, Lydia Koidula, Alo Mattiisen, Jüri Leesment «Sind surmani»
«Sind surmani» Kooriseade autor René Eespere.
Sümfooniaorkestri seade autor Tõnis Kõrvits.
Laulab ühendkoor, juhatab Aarne Saluveer.