Viis märki, et poliitik valetab

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viis märki, et poliitik valetab
Viis märki, et poliitik valetab Foto: SCANPIX

Kuidas teha kindlaks, et poliitik valetab?  Vana ütluse kohaselt tuleks vaadata ta suuliigutusi.

Psühholoogide sõnul saab mitme märgi järgi teha kindlaks, kas poliitik valetab või räägib tõtt.

Samas on see ikkagi üsna keeruline, kuna poliitikutel on terve armee konsultante, avaliku esinemise treenerid ja imidžiloojaid.

Nende abil on suur osa poliitikuid õppinud esinema nii, et nende jutt ja ka kehakeel oleksid usutavad ja vastavuses. Nad oskavad erinevate trikkide abil jätta endast mulje kui isikust, kes seisab rahva õiguste eest.

Poliitikud on tihtipeale head valetajad ning nad peavad mäletama igasuguseid detaile. Samas aga kaasneb valetamisega ka närvilisus. Poliitikud võivad küll mingi aja valetada, kuid üsna suure tõenäosusega tuleb ühel hetkel kõik ikkagi päevavalgele.

Huffington Post pani kokku nimekirja viiest aspektist, mis näitavad poliitiku valetamist.

Silmside – see, et valetajad ei vaata silma, on müüt. Poliitikud võivad silma vaadata ebatavalisel ja harjumatul viisil või ei suuda nad kaua aega silmsidet hoida. Samas võib silmavaade olla ka agressiivne.

Kehakeel – poliitikute puhul tuleks tähelepanu pöörata ristatud kätele või jalgadele. Samuti pea kallutamisele külgedele või pea pidevale liigutamisele. Need märgid kaasnevad tavaliselt valetamisega.

Silmade ja pilgu liikumine – paljud psühholoogid on öelnud, et kui poliitiku silmad vaatavd üles ja paremale, siis see on seotud ideede ja unistamisega. Kui aga silmad vaatavad alla ja vaskule, siis näitab see mälust millegi otsimist. Otsene pilk näitab aga ausust.

Käed – valetava poliitiku reedavad ta käed. Jälgida tuleks, kas käed on rusikasse surutud,  kas käsi katab suud või muud näoosa,  kas käega hõõrutakse silmi või sügatakse kõrvaümbrust ja -tagust.

Kõne detailid – kui rääkija pakub liiga palju detaile, siis ta tõenäoliselt valetab. Kuna valetamine põhineb kujutlusel, siis ei pruugita kõike öeldut mäletada. Kui sama asja kohta hiljem uuesti küsida, võib poliitik anda hoopis teised detailid. 

Poliitikud on üsna jutukad ning kõik, mida nad räägivad, ei pruugi alati vale olla. Tegemaks kindlaks, kas poliitik valetab või mitte, tuleb õppida jälgima eelkõige kehakeelt.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles