Eesti Lastearstide Seltsi president Ülle Einberg tunnistas Meditsiiniuudistele antud intervjuus, et paljude pediaatrite südamel on haiglate erakorralise meditsiini osakonnad. Lisaks tunnevad pediaatrid vajadust toetada perearste.
Lastearstide südamel on erakorraline abi ja perearstid
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
14. juuni 2010, 09:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Einberg tõi välja, et paar aastat tagasi Euroopas tehtud küsitlus näitas, et paljudes riikides ei ole esmatasandi pediaatriline abi piisav. Süsteem ei tööta väga hästi ka Eestis.
Milles see väljendub?
Paljude lastearstide südamel on haiglate EMOd. Jätkuvalt ollakse hädas lastega, kes sinna erakorraliselt pöörduvad. Tegelikult saaks nende probleeme lahendada esmatasandil või teise etapi pediaatri käe all.
1999. aastal oli pöördumisi Tallinna Lastehaigla valvetuppa 5600 (v.a traumad ja kirurgilised haigused). Tol ajal oli perearstireform juba käimas, kuid Tallinnas töötasid veel ka jaoskonnapediaatrid. 2009. aastal oli pöördumisi 18 288, millest 24 protsendi puhul oli vajalik haiglaravi.
Kui neid numbreid vaadata, siis esimene mõte on, et lapsed on praegu haigemad kui kümme aastat tagasi. Tegelikult ei ole. Pediaatrilise arstiabi süsteem vajab reformimist riiklikul tasandil.
Milliste muredega valvetuppa tullakse?
Pöördutakse peamiselt ägedate haiguste tõttu. Probleemid tekivad nendes perearstikeskustes, kus töö on korraldatud nii, et esimesed kolm ööpäeva ravib last pereõde. Ta annab telefonikonsultatsioone, kuidas palavikku alandada ja kuidas ägedaid sümptomeid leevendada, aga kui tegemist on imiku või väikelapsega, siis nendel võivad haiguse sümptomid kiiresti muutuda.
Paljudel vanematel tekib oma lapse pärast hirm ja mure, mistõttu tahavad nad – ja minu meelest täiesti õigustatult –, et lapse vaataks üle arst. Lapsevanemad vajavad kindlustunnet.
Kas perearstid ei saa lastega hakkama?
2008. aastal Eestis tehtud uuringus, kus vastajateks olid põhiliselt teise etapi lastearstid, tulid välja perearsti profülaktilise töö puudujäägid. Need puudutasid ennekõike imikute ja väikelaste toitmist ja hooldamist.
Kui tegu on allergilise lapsega, siis kuidas teda toita? Need lapsevanemad, kes pöördusid lastearsti juurde, väitsid, et õde kaalub, mõõdab, süstib, aga lapse toitmisest ja hooldamisest räägitakse seal vähe või üldse mitte. Kas see on aja või teadmiste puudus, ei oska öelda.
Meil töötavad perearstidena endised lastearstid. Kui ta on juba üle kümne aasta perearstina töötanud, siis ta ongi perearst. Jah, tal on suurem kogemus lastega töötamisel ja ta tunneb end lastehaigustes kindlamalt, aga ta ei ole pädev konsulteerima teiste perearstide lapsi. Seda tööd peavad tegema teise etapi pediaatrid.