Magamise ajal puhastub aju mürkidest

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inimaju.
Inimaju. Foto: SCANPIX

USA Rochesteri ülikooli meditsiiniinstituudi teadlaste sõnul puhastub aju öösel magamise ajal mürkidest, mis on tekkinud päevase ajutegevuse tulemusel.

Uurijate arvates on jääkide eemaldamine üks peamisi põhjuseid, miks inimesed magavad, edastab BBC.

Uuringud on näidanud, et magamise ajal muutuvad ajurakud väiksemaks. Neuronite vahel olev ruum aga suuremaks ning ajuvedelik liigub kiiremini, puhastades aju.

Arvatakse, et need mürkained, mis puhastamisest hoolimata ajju jäävad, võivad tekitada vaimse tervise probleeme ja ajuhaigusi.

Teadlastel tekkis ka küsimus, et miks loomad magavad, kuna samal ajal võivad nad mõne kiskja saagiks langeda. Leiti, et samal põhjusel, mis inimesed.

«Ajul on ainult limiteeritud energiavaru. Aju saab põhimõtteliselt olla kahes olekus – tegevuses ja ergas või magavas olekus ja puhastumas,» selgitas uurija Maiken Nedergaard.

Ta lisas, et ajutööd saab võrrelda koduse peoga. Peo korraldaja kas tegeleb külalistega või siis koristab peo jääke, mõlemat ei saa korraga teha.

Varasem uuring on näidanud, et ajul on olemas lümfisüsteem, mis seda organit puhastab. Teadlased uurisid maganud hiiri ja uuring näitas, et see süsteem muutus hiirte magamise ajal kümme korda aktiivsemaks.

Gliaalrakud hoolitsevad ajus selle eest, et närvirakud töökorras oleksid. Kui rakud on puhkeasendis, siis nad kahanevad ja nende vahele tekib rohkem ruumi. Sel ajal liigub üha rohkem lümfidelikku sinna, pestes mürgid minema.

Nedergaardi sõnul on sellise «pesemise» puhul tegemist ellujäämisprotsessiga. See ei ole võimalik aga siis, kui aju on töös ja ergas.

Teadlase sõnul tuleks «ajupesu» fenomeni edasi uurida ning magnetresonantstomograafia abil peaks olema lihtne seda teha.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles