USA astronoomide sõnul näitab loodus 22. aprillil oma ilutulestiku, meteoorisaju kõrghetke.
22. aprillil on meteoorisaju tipphetk
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
20. aprill 2010, 12:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi aprillis nähtavad meteoorid lüriidid ei ole nii kuulsad kui augustikuised perseiidid, võivad ka esimesed taevasse vaatajatele üllatusi pakkuda, kirjutab National Geographic.
«Kuigi lüriide on jälgitud alates 687. aastast eKr., ei saa meteoorisaju kestvust ette ennustada,» lausus Los Angeleses asuva Griffithi observatooriumi astronoom Anthony Cook.
Ta lisas, et keskmiselt saab tunnis näha 10 – 20 meteoori, kuid on juhuseid, kus on nähtud ka 90 meteoori.
«1803. aastal sai tunni ajaga näha 1000 meteoori, see kogus tekitab juba meteooritormi,» selgitas astronoom.
Meteoorisaju algus oli 16. aprilli ning see kestab 26. aprillini. Kõrgpunkt on aga 22. aprillil.
«Meteooride jälgimiseks on parim kuu tõusmise ja koidu vaheline aeg, sest siis on meteoorid taevalaotuses kõige paremini nähtavad,» lausus Cook.
Parim vaatluspunkt on linnavalgustusest eemal maapiirkonnas, kus on avar horisont.
Lüriidid on nime saanud Lüüra (Lyra) tähtkuju järgi.
Meteoorivoolu nimetatakse ka tähesajuks. Voolu ajal võib tunnis näha 100 – 100 000 meteoori. Voolu aktiivsust mõõdetakse ühes tunnis loendatud meteooride arvu järgi. Aktiivsus võib eri aastatel olla erinev.
Kõik ühte meteoorivoolu kuuluvad meteoorid näivad lähtuvat taevasfääri ühest punktist, mida nimetatakse selle voolu radiandiks.
Meteoorivoolu nimetus tuleb selle tähtkuju ladinakeelsest nimetusest, kus asub radiant.
Langevateks tähtedeks kutsutud meteoorid on lendkivid, mis kuni 60 kilomeetrit sekundis liikudes Maa atmosfääri sattudes süttivad.