Maaja Kallast vastuvõtust: pole vaja nii familiaarseks muutuda

Hendrik Alla
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maaja Kallast
Maaja Kallast Foto: Priit Simson

Maaja Kallast hindas eilset presidendi vastuvõttu etiketinormide täitmise seisukohast.


«Ikka tasub meeles pidada, et daam käib mehest vasakul, südame pool, nagu prantslased ütlevad, siis pole eksimist karta,» ütles Kallast. Vastuvõtul oli näha paare, kus daam kõndis mehest vasakul või paremal, ees- või tagapool. «Sellega on nii: kõigepealt astub presidendi juurde kutsutu ja siis tema saatja. Kui mõlemad on presidendipaari tervitanud, pakub mees oma käsivart, et daami toetada. Kõigil on ju pikad kleidi seljas, nii võib komistada ja siis on mehest ka mingit tuge ja abi!»

Maaja Kallast taunis ametlikul vastuvõtul käest kinni käimist: «Nii on hea armastatuga roosiaias jalutada, kuid ametlikul üritusel pakub härrasmees daamile ikka käsivarre. See käest kinni käimine on ameerikalik komme, kuid vanades Euroopa riikides pole nii kombeks.»

Mitmed proua Ilvese lähemad sõbrannad pidasid vajalikuks teda kätlemisel kallistada. President Ilvest ei kippunud keegi kallistama, samuti ei kaisutanud meesterahvad.

«Kallistamine on Põhjamaa luterlikuks kultuuriruumis nii intiimne tervitus, mis ametlikule vastuvõtule ei sobi,» rääkis Kallast. «Iseasi, kui sõbrad tulevad Ärma tallu külla ja nad pole teineteist tõesti kaua näinud, siis võib külla kallistada.» Maaja Kallast lisas, et tervitades kallistamine on omane katoliiklikele maadele, kus tervitajad moodustavad sümboolse risti ja markeerivad põsesuudlust.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles