Hull BMX-mees Mark Webb: sorry, aga eesti neiud pole minu maitsele!

Hull Suurbritannia BMX-mees Mark Webb armastab emo-tüdrukuid ega karda luumurde Foto: Mark Webb/bmx

Hull Suurbritannia BMX-mees Mark Webb armastab enda sõnul emo-tüdrukuid ega karda luumurde. Mark Webb on Simpel Session käinud 2007. aastast alates. 2008 jäi küll vahele, kuna kutt oli vahetult enne võistlust selgroo murdnud ega saanud seetõttu lihtsalt tulla. Mark on üleni täis tätoveeritud ning rõngastatud ja murdnud 10-aastase ratturikarjääri jooksul 32 luud!

Mis su kõige hullem luumurd on olnud, kas selgroog?

Ei, üldsegi mitte. Kõige hullem oli sääreluu murd. Siis läks luu vist kolmest kohast ja närvid said vigastada, nii et ma ei tunne enam parema jala varbaid korralikult. Ribid ja käed on suht tavalised.

Normaalsed inimesed oleksid selliste asjade peale ammu ratta nurka visanud, miks sa ikka edasi sõidad?

Ma vaatasin trikirattasporti telekast juba väiksest peale. Ja iga kord, kui keegi mõne luu murdis, siis ma elasin talle kaasa. Samuti olin rõõmus, kui rahvas hullult plaksutas ja ergutas. Eks ma võistlen ja treenin ise ka just selle tähelepanu pärast.

Mida su vanemad arvavad, kui sa pidevalt mingite vigastustega koju tuled?

Mu vanemad on lahutatud ja ma ei suhelnud eriti oma isaga, kui ma väike olin. Nii et kui ma väiksem olin, siis ma ei sallinud oma isa. Nüüd, kus ma olen suurem, sain ma aru, kui palju mu ema vingus ja pinda käis. Nii et nüüd on vastupidi, ma räägin isaga rohkem kui emaga.

Mu isa ei teadnudki väga tükk aega, mida ma täpselt nende ratastega teen ja mu ema ei keelanud just eriti. Ema lihtsalt vingus, et ühel päeval saan ma haiget. Aga nüüd mu isa käib suhteliselt tihti mu võistlusi vaatamas ja talle hullult meeldib. Vanamees karjub rampide ääres nagu muiste. Kogu see trikirattaasjandus on tema jaoks nii põnev.

Sa oled nii palju kordi luid murdnud, kas asi oleks seda väärt, et sa ühel päeval näiteks enam käia ei saaks?

Ei, kindlasti ei oleks asi seda väärt. Tegelikult on nii, et need trikid, mida me võistlustel teeme, on hoolikalt, hoolikalt harjutatud ja me oleme neid ju mitmeid aastaid lihvinud. Nii et rajal me suuresti oma eludega ei riski, kui pealtvaatajale võib selline tunne jääda küll.

Eks meil on ikka piirid, mida me ületame ja riskime, kui on tarvis. Aga ikka väga-väga läbimõeldult.

Mis sa Simpel Sessionist arvad?

Iga kord, kui ma siia tulen, on selline tunne, et mul on alkoholiprobleem. Isegi, kui sa peole ei lähe, siis hotellis jood ikka sõpradega ja järgmisel päeval tulemused kannatavad. Mul pole täna just pohmelli, aga pole just palju maganud ja enesetunne on selline niruvõitu.

Eelmisel aastal oli sama jama. Ma olin poolfinaalis Garrett Raynoldsi järel teine, aga võta kinni, läksin peole ja ei lõpetanud finaalis sugugi heal kohal. Ma proovin ennast ikkagi tulevikus parandada, ma luban!

Mida sa Eesti naistest arvad?

Nad pole üldse minu jaoks, ausalt kohe. Mul on kodus pruut ka, aga ikkagi, siinsed neiud pole lihtsalt minu maitsele. Andke andeks! Sorry!

Milline üldse üks tüüpiline BMXi sõitja pruut olema peab?

Ma arvan, et praegu on nagu moes emo-tüdrukud. Minu tüdruk on ka selline. Kindlasti peavad nad olema sellised tüdrukud, kes mehi ei takista.

Sest kui me sõita ei saa, siis me läheme depressiivseks ja vastikuks ja lõpuks nad ei tahagi enam meiega koos olla.

Kindlasti ei tohi nad raja ääres vinguda. Kui nad ei suuda vaadata, ärgu tulgu.