Stanfordi ülikooli psühholoogide sõnul on praegune elu stressi ja depressiooni tekitav, kuna meil on liiga palju valikuvõimalusi.
Valikuvabadus võib depressiooni tekitada
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
25. jaanuar 2010, 14:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valikuvabadus on kõiges – mida süüa, millist telekanalit vaadata, millisesse kooli lapsi õppima panna ja millist karjääri eelistada, kirjutab news.com.au.
Kui otsustusvõimet peetakse heaks asjaks, siis liiga suur valikuvabadus võib otsustusvõimetuks ja õnnetuks muuta.
«Inimesed võivad valikuvabaduse ja võimalike variantide suhtes pea kaotada. Nad võivad tunda, et ei pruugi suuta õiget otsust langetada,» selgitasid psühholoogid.
Mida rohkem on valikuvabadust, seda vähem ollakse langetatud otsusega hiljem rahul.
Uurijad jätkasid, et inimesed muretsevad liigse valikuvabaduse tingimustes selle pärast, millise mulje neist nende langetatud otsus jätab.
«Niipea kui otsus langetatakse, hakatakse muretsema, et see otsus võis vale olla. Valikuvabadus võib kaasa tuua enesekesksust ja empaatia puudumist. Inimesed suunavad fookuse iseendale ja neid ei huvita enam üldine heaolu,» nentisid asja uurijad.
Teadlased uurisid, kuidas kultuur ja ühiskonnas kehtivad reeglid valikuvabadust mõjutavad.
Nad leidsid, et mittelääne kultuuriruumis ja töölisklassi kuuluvate lääne inimeste seas ei mänginud valikuvabadus ja –võimalused nii suurt rolli või tähendas midagi muud kui lääne ülikooliharidusega inimeste juures.
Uurijad jätkasid, et mõnedes kultuurides, nagu näiteks USAs mängivad valikuvõimalused nii ajalooliselt, poliitiliselt kui ka kultuuriliselt tähtsat rolli.