Kai Saar, ilujagaja

Allan Adamson
, veebimeister
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Moekunstnik ja tangokleit: Kai Saare (paremal) disainitud
 väike tangokleit on tehtud just nimelt tango tantsimisek
Moekunstnik ja tangokleit: Kai Saare (paremal) disainitud väike tangokleit on tehtud just nimelt tango tantsimisek Foto: Peeter Langovits

Hiljuti oma 60. sünnipäeva tähistanud moekunstnik Kai Saar on teinud


rõivaid nii Nobeli gala, presidendi vastuvõttude kui ka perekondlike tähtsündmuste tarvis

Kai Saart võib pidada õnnelikuks inimeseks, sest tema noorpõlve helesinised unistused on kuhjaga täitunud. Moedisaineri ja õpetaja ametit pidades on kuuskümmend aastat lennanud linnutiivul.

Kai Saar on disaininud eksklusiivseid rõivaid 1977. aastast, mil temast sai Tallinna Moemaja kunstnik. Viimased kümme aastat peab ta oma ateljeed, kus klientide rõõmuks valmivad aina kaunimad rõivad.

Olenemata riigikorrast on loominguline protsess jäänud tegelikult samaks, nendib Kai Saar. Alati on rõivaid luues tulnud leida vastus küsimustele: kellele, millisele üritusele ja millest?

Olulisim stiil

Moemajas disainides oli võimalus teha showkollektsioone moedemonstratsioonide tarvis. Nüüd tuleb luua kindlatele inimestele, lähtudes nende vajadustest. Iga rõivamudel on uus väljakutse, mis tuleb proovidega ideaalseks vormida. Paljudest moekunstniku klientidest on saanud tema sõbrad, kelle laste ja lastelaste tähtsündmustele on Kai saanud ilusa riietuse abil oma väikese rosina lisada.

Samas on Kai juurde sattunud ka üksikuid konfliktihimulisi inimesi, kes ei näe elus positiivset. Sellistest inimestest toibumine võtab aega.

Juba 27 aastat on Kai õpetanud ka Eesti Kunstiakadeemia moeosakonna noori. Õpetamine on kahepoolne – töökatelt ja andekatelt üliõpilastelt saab seejuures enamasti positiivset energiat.

Stiiliõpetus, mida Kai annab, käsitleb muu hulgas nii moeajalugu kui ka eri ajastute iluideaale. «Mood on rutakas, muutlik ja mitmepalgeline. Moodi ei tasu võtta liiga tõsiselt,» leiab Kai. «Homme on moel juba uus nägu. Tähtsaim on leida oma stiil ja eelistused.»

Ideed tulevad kunstniku juurde ootamatult ja inspiratsioon eeldab õiget meeleolu. Kai arvab, et ideed hõljuvad õhus ja kui «antenn» on õigesti häälestatud, püüab see mõtted kinni. Nii ennast kui ka õpilasi jälgides on selgunud, et vahel võib sama idee sündida mitmes peas korraga.

Lemmikuks käsitöö

Kai arvab, et loomingulisust saab väljendada mitmel eri moel: kodu remontides, aeda hooldades või kooki küpsetades. Kui näiteks välgatab idee, kutsub Kai sõbrad enda juurde mininäitusele, rooside õhtule või sireliõite peole. Kui aias õitseb korraga üle kolmesaja tulbi, on jälle põhjust seda ilu teistega jagada.

Varem armastas Kai reisida, avastada eri maid ja rahvaid. Nüüd naudib ta rohkem vaikust ja kaunist loodust, mis laiub otse koduaias. Tohutu müra ja moemaailma virvarr nõuavad enda tasakaalus hoidmiseks aeg-ajalt kas või näppupidi mullas sobramist.

Eredamad mälestused moekollektsioonidest seonduvad Kail 1988. aastaga, kui kunstnik lõi sinimustvalge rõivakollektsiooni. Samuti on hingelähedane Gustav Klimti aineline kollektsioon. Disainimise lemmiknipiks on Kai jaoks käsitööna valmivad detailid – mõni kaunistusvõte, tikand või punutis.

Kai Saare disainitud rõivaid on kantud pea igas maailma otsas, nii presidendi vastuvõtul, Nobeli galal kui ka riigivisiitidel eri kuningakodades. Kui kostüüm saab valmis, hakkab ta koos kandjaga elama oma elu.

Viimase aja suurima elamuse sai kunstnik koolinoorte tantsu- ja laulupeolt. Lisaks noorte võrratutele lauludele ja tantsudele jättis sügava mulje see, kuidas rahvariie edasi kestab ja elab.

Ka publiku hulgas hakkas silma toredaid stiliseeringuid rahvariiete teemal. Kai kannab ka ise meeleldi vanaema Reigi rahvariideid, mille põllepitsid on ema heegeldatud. Rahvariie on midagi enamat kui lihtsalt kehakate.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles