Ajakirja The Time värske number hoiatab pühade ajal pisut õgimisega hoogu läinud lugejaid dieediga teise äärmusse minemise eest sel moel, et toob kummalisi näiteid ajaloost.
Veidraid ajaloolisi dieete
11. jaanuar 2010, 12:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks esimesi tuntud dieedipidajaid oli William Vallutaja. Nimelt otsustas aastal 1087 hakata ainult alkoholist toituma, sest tema kehakaal oli muutunud tema hobusele pisut rängaks koormaks kanda. Sama aasta lõpus kukkus William Vallutaja hobuselt alla ja suri.
Vahepealsetest sajanditest Time'il erilisi dieedilugusid rääkida pole. Nimelt oli pikka aega siiski au sees pigem hästisöönud kui kidur kehakuju.
Näide taimetoidu propageerimisest pärineb presbüteri kirikuõpetaja Sylvester Grahami sulest ja aastast 1829. Grahami hinnangul ei aidanud ainult taimede söömine mitte ainult ülekaalu, vaid ka masturbatsiooni vastu.
1903. aastal aga soovitas toitumisteadlane Horace Fletcher oma järgijail närida iga toitu täpselt 32 korda ja seejärel välja sülitada. 1928. aastal jõudis avalikkuse ette inuitide dieet, mis koosnes lihast ja rasvast ning 1960ndail pakkus doktor Herman Taller, et süüa võib kõike ja igasuguses koguses, kui see alla loputada taimeõliga.
Time mainib ka kapsasupidieeti, mille propageerijad lubavad kuni 4,5-kilogrammist kaalulangust nädalas. Ja limonaadidieeti, mille pidaja peaks kümme päeva järjest tarbima vaid sidrunimahla, vahtrasiirupit, punast pipart ja sooja vett.