Briti paleontoloogid uurisid 1950. aastatel leitud fossiili, mida peetakse maailma esimesele «linnule» kuuluvaks ning selle isendi lennuvõimet.
Paleontoloogid uurisid maailma esimese «linnu» lennuvõimet
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
16. juuli 2008, 12:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paleontoloogide sõnul asustasid 235 miljonit aastat tagasi elanud kuehneosaurused piirkondi, mis on tänapäeva Euroopa, kirjutab Daily Mail.
Troopiliste metsade kohal liuelnud sisalikke meenutavate isendite «tiivad» võisid neid edasi kanda kuni üheksa meetrit.
Sisalikke meenutavatel roomajatel olid külgedel nahksed laiendused, mis aitasid neil liuelda.
Uurijad lisasid, et linnud arenesid roomajatest 50 miljonit aastat hiljem ning seega võib kuehneosauruseid pidada maailma esimesteks «lindudeks».
Bristoli ülikooli teadlastemeeskond ehitas sellest lendsisalikust elusuuruses mudeli, mille abi uuriti selle liigi lennu- ja liuglemisvõimet.
«Me ei arvanud, et kuehneosaurused oleksid väga head lendajad olnud. Enne mudelite ehitamist oli kõik paljas spekulatsioon. Katsetasime mudelit tuuletunnelis ning avastasime, et see liik oli aerodünaamiliselt väga stabiilne. Puult hüpates olid nad võimelised liuglema kuni üheksa meetrit, enne kui nad uuesti maapinnale maandusid,» sõnas paleobioloog Koen Stein.
Triiase ajastu lõpul, 235 – 200 miljonit aastat tagasi elanud kuehneosauruste fossiile leiti Suurbritanniast erinevatest koobastikest. See liik elas 80 miljonit aastat varem, kui suured, juura ajastu dinosaurused ning 50 miljonit aastat varem kui kõige varajasemaks linnuks peetud archaeopteryx.