Milline pidi Nõukogude Liit olema 2010. aastal ?

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Milline pidi Nõukogude Liit olema 2010. aastal ?
Milline pidi Nõukogude Liit olema 2010. aastal ? Foto: RIA Novosti/Scanpix

Venemaal leiti arhiivist tõeline pärl – ajalehe Komsomolskaja Pravda 1959. aasta detsembris trükitud number.

Eriline selle väljaande juures on, et sellel on daatum 1. jaanuar 2010 ning see erinumber räägib, milline on elu 2010. aastal Nõukogude Liidus, kirjutab Ilta-Sanomat.

Tulevikku kujutavad artiklid on naiivne nõukogude propaganda, milles ei ole mitte ühtegi märki, et see riik lakkab olemast juba 1991. aastal.

2010. aastal oleks Nõukogude Liidus olnud naturaalmajandus, kus raha ei oleks enam üldse käibel olnud. Kuritegevus oleks tundmatu asi ning kõik raske töö tehtaks nutikate masinate abil.

Eraomandit ei oleks ning kõik, isegi autod, oleks ühisomand.

Ühes artiklis kirjeldatakse, milline näeb 2010. aastal välja Moskva.

Artikli kirjutaja kirjeldab, et tema tänavale pargitud autot enam ei ole, kuna seda vajas keegi teine nõukogude kodanik. Pole häda, tegemist ei ole vargusega. Kirjutaja võtab mõne teise vaba auto. Tema õnneks osutub see uhkeks limusiiniks.

Ka kauplused toimivad sama põhimõtte kohaselt ehk ostjad ei pea kauba eest tasuma. Kõik võtavad vaid seda, mida neil igapäevaeluks vaja on.

Artiklis kirjeldatakse, et poes käib rohkem ostjaid, kuna on näärid. Tavapäraselt sööb 2010. aasta nõukogude kodanik kodust väljas sööklates, kuid pidupäeva puhul tahab mõni kodus häid roogi valmistada.

Tehnika areng on väga kiire olnud. Kirjeldatakse, kuidas inimesed suhtlevad kaasaskantavate telefonide abil, kust saab ka suhtluspartneri nägu näha.

See ennustus ei ole praegust mobiiltelefonide arengut arvesse võttes just möödapanek.

Lehe tegijatel õnnestus ennustada ka aasta, mil inimene Kuu pinnale astub. See oli kümme aastat pärast utoopialehe ilmumist ehk 1969. aastal.

Kuid esimese Kuul olija nimi ja rahvus ei pidanud paika. Arvati, et 1969. aastal on selleks venelane Krill Avgustov, mitte ameeriklane Neil Armstrong.

2010. aastal oleks nõukogude kodanikud kasutanud transpordivahendina helikoptereid, mida saab laenata helikopterifirmadest. Lendamiseks on vaja luba, kuid nõukogude kodanikud on nii ausad, et mitte kellelgi ei tule pähe seda dokumenti küsida.

Üks helikopteripilootidest on 125-aastane naine, kes on küll eakas, kuid hea tervise juures ja kõbus.

Tervise säilimisele ja eakaks elamisele aitavat kaasa see, et Nõukogude Liidus ei tarbita enam alkoholi. Alkoholi kasutatakse ainult meditsiinis.

Nõukogude Liidus on palju organisiirdamise kliinikuid, kus inimesed saavad endale vanade organite asemele uued. Elu ja ka meditsiiniprotseduurid ei ole enam üksnes Maal, vaid juba ka Marsil.

Marsil on avatud ka sanatoorium, mis kannab nime Pozitron. Sanatooriumi põhiklientideks on töölised ja insenerid, kes saavad nautida ka kunstpäikest.

Kuust on saanud nõukogude kodaniku teine kodu. Seal on palju rasketööstusettevõtteid, kus töödeldakse Kuult pärit metalle.

Nõukogude teadlased on välja töötanud ka kloonimismeetodi, mille abil Siberi igikeltsast leitud mammuteid kloonitakse ja ellu äratatakse.

Kuigi mitmed ennustused on valed, leidub ka neid, mis täppi lähevad. Näiteks Siberi igijää sulamine. Tegemist ei ole siiski kliimamuutuse tagajärjel tekkinud olukorraga, vaid nõukogude teadlaste saavutusega.

Leht kirjeldab, kuidas aatomituumajõu ja inimkeha soojuse abil on Siberit soojendatud nii, et igikelts on enamjaolt sulanud. Seal kasvatatakse nüüd teravilja. Polaarjoone taga aga valmistutakse esimeseks tsitrustesaagiks.




Kommentaarid
Copy
Tagasi üles