Austraalia mesilased «mumifitseerivad» elusaid vaenlasi

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tarumardikas
Tarumardikas Foto: wikipedia. org

Austraalia ja Šveitsi teadlased avastasid, et Austraalia mesilastel on julm viis, kuidas parasiitlikud vaenlased oma kärgedest eemal hoida.

Mesilased määrivad sissetungija ümber mett, vaha ja muda seni, kuni tekib kookon, mille sees vaenlane end enam liigutada ei saa, kirjutab BBC.

Sissetungijad surevad selle kesta sees nälga. Uurijate sõnul on see strateegia nii tõhus, et vaenlaste rünnak lüüakse tagasi üsna kiiresti.

Vaenlaste hävitamise «tehnoloogia» avastas entomoloog Mark Greco, kui uuris Austraalia nõelata mesilasi.

Austraalias on umbes 2000 mesilasliiki, kellest kümme on ilma nõelata.

Need nõelata mesilased mängivad tähtsat rolli taimede tolmeldamisel ning nende elutsükkel on meemesilaste oma sarnane. Ilma nõelata mesilaste pesakond toodab aastas  1 – 2 kilogrammi mett.

Teadlased kasutasid kompuutertomograafi skännerit, et jäädvustada mesilaste tegevus nii pesast väljas kui ka sees. Uuriti nii nõelata mesilaste (Trigona carbonaria) kui ka nende vaenlaste tarumardikate (Aethina tumida)  käitumist.

Uurijad märkasid, et niipea kui tarumardikas mesilaspessa sisenes, ründas teda töömesilane, kes sissetungija jalgu hammustas. Mardikas tõmbas oma pea ja jalad kesta alla varju.

Tarumardika selline käitumine annab trumbid mesilasele, kes kohe hakkab vaenlase ümber meest, vahast ja mudast kookonit tegema.

Tarumardikad on mesilaskolooniatele ohtlikud, kuid mitte nõelata mesilaste jaoks, kellel on enda kaitsmiseks hea strateegia.

«See strateegia on nii efektiivne, et mardikate invasiooniga saadakse hakkama kümne minutiga. «Muumifitseeritud» tarumardikad ei saa süüa ega paljuneda, nad surevad,» selgitasid putukateadlased.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles