Üks Hispaania lähiajaloo mõistatusi jäi lahendamata, kuna arheoloogidel ei õnnestunud massihauast leida luuletaja ja näitekirjaniku Federico García Lorca jäänuseid.
Kus on Federico García Lorca jäänused?
Granda linna lähistel Alfacaris käivitatud projektiga loodeti kuulsa mehe viimane puhkepaik kindlaks teha, kirjutab The Guardian.
Väljakaevamised algasid oktoobris pärast seda, kui kodusõjas hukkunute järglased nõudsid oma sugulaste jäänuste kindlakstegemist.
Kindral Francisco Franco režiimi ohvriks langenud luuletaja sugulased olid selle väljakaevamisprojekti vastu, öeldes, et ei soovi minevikus sorimist.
Kohus andis arheoloogidele siiski loa haud avada, Lorca jäänuseid otsida ning DNA abil need kindlaks teha.
Kuna Lorca säilmeid ei leitud, siis on ta mõistatus siiani lahendamata. Arvatakse, et luuletaja mõrvasid Franco toetajad ta vasakpoolsete, vabariiki pooldavate vaadete ja homoseksuaalsuse tõttu.
Kinnitamata andmetel lasti koos Lorcaga maha veel üks kooliõpetaja ja kaks härjavõitlejat. Kõik neli olevat maetud ühte oliiviistandusse ühishauda.
Lorca haua kohta kogus andmeid ta eluloo kirjutanud Iiri ajaloolane Ian Gibson. Gibson küsitles kohalikke elanikke, kellest ühe väitel oli tema see, kes Lorca ja veel kolme mehe jäänused maha mattis.
«Nad ei pruukinud ta jäänuseid leida, kuid ma olen kindel, et ta on kuskil seal olemas. Kui ta ei maetud ülejäänutega samasse hauda, siis ta haud võib kuskil lähistel olla,» arvas Gibson.
Ühe teooria kohaselt lasi kindral Franco Lorca surnukeha ära peita, sest ta hukkamine sai rahvusvahelise hukkamõistu osaliseks.
Ajaloolaste andmetel tapsid fašistide surmaüksused kolm aastat kestnud rahvusliku konflikti ajal 130 000 inimest.
Hispaanias leidub palju sellest ajast pärit tähistamata haudu.
2007. aastal vastu võetud seaduse alusel on hakatud neid massihaudu uurima ning neis olevaid jäänuseid kindlaks tegema.
Hispaania kodusõda oli 1936. aasta juulist kuni 1939. aasta aprillini kestnud konflikt Teises Hispaania Vabariigis parempoolsete natsionalistide, keda juhtis Francisco Franco, ja vasakpoolsete rühmituste vahel.
Vabariiklasi (republicanos) toetasid Nõukogude Liit ja Mehhiko ning natsionaliste (nacionales) toetasid Itaalia, Saksamaa ja naaberriik Portugal.
Lisaks sõjaväelistele operatsioonidele korraldasid mõlemad pooled massimõrvu. Sõda algas sõjaväelise ülestõusuga Hispaanias ja tema kolooniates. Põletati kirikuid ja kloostreid ning koos sellega hulgaliselt Hispaania ajaloo- ja kunstipärandit.