Politseinike töö aitab lapsi pätitempudest eemal hoida

Elina Randoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Karl Rasmus Rosenbergi joonistus Viljandi huvikoolist.
Karl Rasmus Rosenbergi joonistus Viljandi huvikoolist. Foto: Repro

Kui sa veel niimoodi teed, siis tuleb politseionu ja viib su ära, on sage ähvardus, mida vanemad üleannetu järglase talitsemiseks kasutavad. Kuigi politsei eesmärk ei ole lapsi kuulekaks ehmatada, kasutavad korravalvurid kolleegidega hirmutamist vahel ka oma laste peal.


Laste ja noortega tege­leb po­­litseis peamiselt preventsioonitalitus. Nende teha on nii ennetustöö, et noor üldse kuritegelikule teele ei satuks, kui ka kõik võimalik, et eksinud laps tagasi õigele rajale saada.

Selleks käivad preventsioonitalituse töötajad rääkimas koolides ja lasteaedades, löövad kaasa linna või noorteühenduste üritustel, korraldavad ise kümneid üritusi ja ettevõtmisi.
Arvestades, et kuue maakonna peale on neil töötajaid alla 20, on tööd üle pea.

Lasteaedades räägivad politseinikud pea­­miselt ohutust liiklemisest, aga kui mõnes rühmas on olnud vargusi, siis on tulnud selgitada ka, mis on «minu oma» ja mis «kellegi teise oma». Samuti on palutud abi selgitustööks siis, kui keegi lastest on vägivaldne, kuid selle teema selgitamine nii väikestele ei ole päris politsei rida.

Välimus loeb


Preventsioonitalituse politseidirektor Tiit Allik ütles, et väikestele lastele on ülimalt oluline see, milline rääkima tulnud politseinik välja näeb. Kas tal on ikka korralik vorm ja õige müts, kas käerauad ripuvad vöö küljes ja kas relv on ka kaasas. Politseinik peab välja nägema nagu päris, et ta oleks väärt eeskujuks olema.

Ka algklassides on peamiseks teemaks liiklus ja ohutus. Juba 11 aastat on Lõuna politseiprefektuur olnud projekti «Tartu turvaliseks» eestvedaja, praegu on see jagatud küll väiksemateks eraldi osadeks.

Septembris käivad politseinikud liiklusest rääkimas esimeste klasside õpilastele ja annavad neile liiklusaabitsad.

5.-6. klasside õpilastele korraldatakse liiklusviktoriin ning võitjavõistkonna kümme last saavad koos politseinikega koolide ülekäiguradade juurde kirjutada ohutussõnad, näiteks «Peatu, kuula, vaata!» või «NB! Sinu ees on sõidutee!».

Hilissügisel teeb politsei helkuri vajalikkust selgitavaid koolitusi. Kevadel osalevad politseinikud jalgrattalubade eksamitel ja aitavad kaasa Vigurivända korraldamisel.
Umbes 5. klassist alates hakatakse põhjalikumalt rääkima alkoholist, narkootikumidest ja suitsetamisest.

Põhikoolis tuleb varateismelistega jutuks võtta ka nende õigused ja kohustused ning tehtu tagajärjed. «Tänapäeva lapsed teavad väga täpselt, millised õigused neil on,» rääkis Allik, kuid nendega kaasnevatest kohustustest ei teata suurt midagi või neist lihtsalt ei hoolita.

Reeglid on puudu


Suurem osa preventsioonitalituse jõust on suunatud nende noortega tegelemisele, kes on seadusega juba mingit pidi pahuksisse sattunud.

Preventsioonitalituse vanemkomissari Marina Paddari sõnul on lapse halb käitumine tihti kodus kinni, sest on valitud valed kasvatusmeetodid.Arenev inimene tuleb lihtsalt halvast keskkonnast võimalikult palju eemal hoida ja aidata tal õigeid valikuid teha.

Selleks korraldab politsei koos Kuperjanovi pataljoni, Tartu linna, Tartumaa alaealiste komisjoni ja MTÜga Öökull juba viis aastat Fööniksi sõjaväelaagrit. Paddar rääkis, et esialgu oli endal ikka natuke hirm naha vahel, kuidas sinna kutsutud noored reageerivad. Olid ju paljud neist harjunud kõike tegema just siis, kui endal isu on, minema sinna, kuhu tahavad, ja reeglitele vilistama.

Üllatuslikult on lapsed aga laagrist ja selle sõjaväelisest korrast vaimustuses, varased äratused, kindlate aegadega söögikorrad ja kavajärgne tegevus on tekitanud pigem rõõmsat elevust kui vastuseisu ja nad tahavad jälle tagasi tulla.

Ja kuigi kõik tulijad on teadnud, et igasugused meelemürgid on rangelt keelatud, leidub siiski alati neid, kes üritavad tubakat või alkoholi smugeldada. Ent pärast peavad nad kurvalt vaatama, kuidas raske vaevaga hangitud viinapudel kraanikaussi tühjaks kallatakse.

Selliseid mõjutusprojekte on teisigi. Kahepäevased laagrid «Julge olla sina ise», kuhu suunab noori alaealiste komisjon. Noored jagatakse rühmadesse vastavalt süüteole ning laagri programm koostatakse sellest lähtuvalt. Oma probleeme saavad läbi rääkida ja tegevuse tagajärgi arutada vägivallategude, varguste või alkoholi tarbimisega vahele jäänud.

Viis aastat on tehtud koolitust «Ennetus», kuhu noori saadab alaealiste komisjon või kooli sotsiaalpedagoog. Väikse rühmaga käiakse oludega tutvumas Tartu vanglas, arestimajas, minnakse vaatama kohtuistungit, vaadatakse politseitööd ja läbitakse psühholoogi tehtud kõlblustreening.

Seda kõike ikka selleks, et noor endale teadvustaks, millised võivad olla tema tegude tagajärjed.

Paddari sõnul on suureks abiks olnud politseikooli kadetid, kes on näiteks Fööniksis kaasa  aidanud. Noorte täiskasvanutena on nad vahelüliks teismeliste ja juba aastaid töötanud politseinike vahel: nad mäletavad veel, kuidas oli olla laps, ja samal ajal on juba tuttavad politseitööga.

Politsei laste- ja noorteprojekte
• Kümnepäevane sõjaväelaager Fööniks
• Kahepäevane mõjutuslaager «Julge olla sina ise»
• Seitsmeetapiline koolitus «Ennetus»
• Lastele ja vanematele «See on sinu valik» meelemürkide kahjulikkusest
• Õpilasmalev «Hea algus»
• Koostöös päästeametiga «Kaitse end ja aita teist!», meelemürkide ennetustöö
• Filmiprojekt «Animaga müütide vastu» koostöös Nukufilmi lastestuudioga
Allikas: Lõuna politseiprefektuur
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles