Uruguay teadlaste sõnul kasutasid glyptodon`ide hulka kuuluvad hiidsisalikud oma tugevat saba samal viisil, nagu tennise või kriketimängijad löövad palle.
Glyptodon`id kasutasid «sabareketit»
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
26. august 2009, 10:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Umbes kaks tonni kaalunud eelajalooliste loomade sabalöök oli väga jõuline, kirjutab Sciencedaily.com.
Glyptodon`id surid välja viimasel jääajal umbes 10 000 aastat tagasi. Nad on tänapäeva armadilli ehk vöölase kauged esivanemad.
Suurte ja kohmakate kilbiga kaetud loomade õitseaeg oli 23 miljonit aastat tagasi.
«Selle looma saba oli selline, millega oli võimalik objektidele tuul alla teha. Ta saba kasutamist saab võrrelda näiteks tennisist Roger Federeri tennispallile pihta löömisega,» selgitasid uurijad.
Uuring näitas, et loom kasutas löömisel saba seda kohta, mis on võrreldav tennisereketil või kriketinuial palli tagasilöömiseks parima kohaga.
Füüsik Rudemar Ernesto Blanco uuris tennisereketite tööd ja leidis, et kui pall tabab kõige optimaalsemat punkti, siis kahaneb tennisistil märgataval randmevigastuse oht.
«Glyptodon`ide sabalöögid on tennisereketi löökidest jõulisemad ning oht vigastada saada kehtis ka selle looma puhul. Leidsime, et eelajalooline loom kasutas saba seda kohta, millega sai kõige parema löögi anda,» selgitas teadlane.
Ta jätkas, et loomal olid sabapinnal ogad, mis aitasid löögile täpsust anda, kuid samas ka vigastasid.
Blanco sõnul kasutasid glyptodon`id oma võimast saba nii väiksemate liikidega võideldes kui ka ennast suuremate loomade eest kaitstes.
Uurijate sõnul olid glyptodon`id taimetoidulised ning elasid veekogude lähistel.