"Endiste pruutide vaimud"
Osades: Matthew McConaughy, Jennifer Garner, Michael Douglas, Breckin Meyer
Lavastanud: Mark S. Waters
1 tund ja 42 minutit
Hinnang: nõrk
Kinos Mai 20. augustini kl 21
Ainult paadunud romantikutele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Staarfotograaf Connor Mead (Matthew McConaughy) on tõeline elumees, kes vahetab naisi umbes samasuguses tempos nagu mõni teine vahetab sokke.
Peale ebaõnnestunud katset oma venna Pauli (Breckin Meyer) pulmad ära rikkuda, külastavad Connorit kolme tema endise tüdruksõbra vaimud, kes näitavad talle, et elus on veel palju muudki peale lõputute üheöösuhete ning ka tema võib leida tõelise armastuse, kui ta ainult oma meelt parandab. Loomulikult ta teeb seda.
Nagu tähelepanelikum lugeja juba aimab, põhineb "Endiste pruutide vaimud" Charles Dickensi klassikalisel "Jõululaulul proosas" (A Christmas Carol), milles kibestunud ja elus pettunud ihnuskoi Ebenezer Scrooge'i külastavad jõulude ajal kolm jõuluvaimu tänu millele muutub mehe suhtumine nii pühadesse kui ka inimestesse.
Käesolevas linateoses on jõulud asendatud pulmadega, tegelased tehtud nooremaks ja atraktiivsemaks, kuid oma olemuselt on film ja jutuke üsna sarnased. Vähemalt pealiskaudsel vaatlemisel.
Põhjalikumalt aga pole kahte teost eriti mõtet võrrelda, sest Dickens oli tõenäoliselt ajendatud üllast soovist oma kaasaegseid natuke valgustada, linateose produtsendid seevastu tahtsid ilmselgelt ainult teenida.
Laias laastus pole "Endiste pruutide vaimud" sugugi kõige hullem film, mis viimasel ajal suurtele ekraanidele jõudnud, kuid kindlasti pole see ka kõige parem.
Taaskasutuskeskusest leitud idee, kergema meelelahutuse kroonimata kuningaks kerkinud Matthew McConaughy ning terve valik kulunud nalju muudavad kinoelamuse üsna küsitavaks. Paratamatult tekib vaatajal tunne, nagu oleks ta seda kõike juba varem kuskil näinud ning tõenäoliselt ta seda ongi. Ühel või teisel kujul.
Ilmselt on romantilised komöödiad žanr, millele ei esitata peale kenade näitlejate ja vaevu talutava käsikirja muid nõudmisi. Sellepärast ei sea "Endiste pruutide vaimud" latti väga kõrgele ning ei ürita sellest ka meeleheitlikult üle saada. Korra ju vaadata võib, kui tuju on, kuid samas võib ka mitte. Hoiab piletiraha kokku.