9. mail linastub «Fritsud ja blondiinid»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järgmisel reedel, 9. mail kinos Sõprus esilinastuv Arbo Tammiksaare dokumentaalfilm «Fritsud ja blondiinid» on film Balti näitlejate saatusest nõukogude kinokunstis ning räägib sellest, kuidas balti stereotüüpe ekspluateeriti Nõukogude filmitööstuses.
Arbo Tammiksaare film on pilguheit ühele lõigule nõukogude kinoajaloost, milles balti näitlejatel oli täita üks teatud roll. Ühtlasi on see ka film kunstniku vastutusest ja valikuvõimalustest. Filmi peategelasteks on legendaarsed Balti näitlejad – Tõnu Aav Eestist, Uldis Lieldidz Lätist ja Leedu näitleja Algimantas Masiulis, keda on naljatlevalt kutsutud ka Nõukogude Liidu «teeneliseks fašistiks».
Olles kodumaal tunnustatud rahvakunstnikud, mängides lastefilmides rõõsasid pagareid või muinasjutuvestjaid, olid nad laias Nõukogude Liidus tuntud hoopis kui kurjuse kehastused, kehastades natsirolle nõukogude sõjafilmides. Balti näitlejad olid kurjamite rollides suurepärased, kehastades kurjust nii nagu ei keegi enne neid, raputades tollast kinokriitikat uudse ja psühholoogiliselt peene näitlejamänguga.
Ent kas on tõsi, et kehastades nõukogude sõjafilmides natsikurjameid, tootsid ja kinnistasid needsamad näitlejad stereotüüpe baltlaste natsiolemuse kohta, mistõttu said nõukogude inimese teadvuses suuremal või vähemal määral vaenlase ja natsimärgi külge kõik baltlased?
«Juba lapsepõlves hämmastas mind, et nõukogude sõjafilmides mängisid sakslasi alati Eesti ja üldse Baltikumi näitlejad. Ja kooliajal klassiekskursioonidega Venemaal käies ei saanud ma kunagi aru, miks meid nii sageli fašistideks sõimati,» ütles filmi režissöör Arbo Tammiksaar.
«On olnud arvukalt eesti, läti ja leedu näitlejaid, kel läbi aegade tuli ikka ja jälle Saksa sõjaväemunder selga tõmmata. Mind huvitas filmi tehes küsimus kunstniku vastutusest. Millisel määral on esitaja kaasvastutav valede eest, mida tema suu läbi esitavad filmitegijad? Kas näitleja tegevus võib mõjutada välispubliku suhtumist rahvasse, kelle hulgast ta pärineb? Millised olid balti näitlejate valikuvõimalused nõukogude kinos?» lisas Tammiksaar.
2,4 miljoni kroonise eelarvega film «Fritsud ja blondiinid» on sündinud Eesti ja Läti koostöös. Ühena vähestest Eesti filmidest on ta saanud ka Euroopa filmifondi Eurimages toetuse. Filmi režissöör on Arbo Tammiksaar ning produtsendid Jaak Kilmi (Kuukulgur Film) ja Askolds Saulitis (Subjektiv Filma, Läti)